 |
| NÄPPUDEL SEISMINE: Uskumatu, aga tõsi. Sellest ülim võib olla vaid ühel näpul seismine, mida saavutatakse umbes paarikümne aastase visa tööga. |
"Shaolini tempel on rangelt kinnine asutus. Selle ümber käiv kära ja kommerts on aga suur äri, mis jõuabki maailma. Võrdleksin seda Coca-Colaga: joogi retsepti teavad vähesed inimesed kusagil peakorteris, ometigi villitakse selle sildi all jooki igal pool maailmas," arvab idamaa võitluskunsti wushu harrastaja Argo Lätt.
"Õige Shaolini õpetus on vaid vähestele asjasse pühendunuile, igaüks ei saa Shaolini templisse mungaks. Seal õpitakse lapsest saati - see on tee, mida terve elu kõnnitakse. Eurooplasele võib see olla mõistetamatu - tema tahab tulemust kohe näha. Selle tasemeni, milleni Shaolini mungad on jõudnud, läheb vaja aga igapäevast usinat tööd oma pidevas arenemises," leiab Lätt.
Kuigi maailm tunneb Shaolini munki peamiselt võitluskunstide järgi, on see vaid üks osa neljaks jagunenud õpetuskompleksist: mõtlus, meditsiin (nõelravi, massaaž, ravimtaimed jms.), kultuur (ehk haridus - kalligraafia, algebra jt. maised teadmised) ning sõjakunst.
Eestisse ei tulegi õiged Shaolini mungad?
Argo Lätt ei usu, et need meistrid, kes oma oskusi ka Tallinna näitama tulevad, on õiged Shaolini mungad. "See on minu isiklik seisukoht, sest õiged Shaolini mungad ei käi oma oskusi templist väljaspool ja raha eest demonstreerimas, see on vastuolus nende moraalikoodeksiga. Need vennad, kes esinemas käivad, on ilmselt valitsuse käsul kusagilt spordikoolidest kokku kogutud - kõige andekamad. Ent õpetaja on neil tõeline - De Yang."
Ürituse korraldaja Makarov Music pressiesindaja Koit Raudsepa sõnul saabuvad mungad Tallinna paar päeva enne etendust, 1. juunil. "Saabumispäeval on ajakirjanikel võimalus nendelt küsida, kes nad on. Meie munkadele tasu ei maksa, meie maksame agentuurile, kelle abiga nad siia tulevad. Missugused sidemed on aga Hiina valitsusel Shaolini munkadega, seda meie ei tea. Teame, et kaks aastat kestsid läbirääkimised Hiina kultuuriministeeriumiga, et saada munki välismaale esinema. Nüüd on nad lubatud kaheks kuuks aastas esinemistele kogu maailmas," ütleb Raudsepp.
Siiski rõhutab Lätt, et tuleks vahet teha kahel asjal: kas tegu on traditsioonilise Shaolini või värskemat sorti seguga erisugustest võitluskunstidest. Et sõud õiglaselt hinnata, peaks natuke teadma Shaolini munkade ajalugu.
Shaolini õpetajamunki on vähe
"Shaolini kloostrit on mitu korda maha põletatud ja rüüstatud. See oli sõdade ajal hea saak - seal leidus alati sööki ja maiseid varasid. Et end röövvallutajate eest kaitsta, tuli munkadel õppida võitlusviise, mis said alguse VI sajandil. Vahepeal, XVII sajandil võitlesid Shaolini mungad isegi armee ridades Jaapani vastu - nii tilkus ka sealt nende teadmisi rahva hulka.
1949. aastal pärast Hiina kultuurirevolutsiooni tehti plats vanadest meistritest peaaegu puhtaks - nad kas surmati, pagendati või kõrvaldati mõnel muul viisil. Et valitsus teadis, millist ohtu Shaolini meistrid valitseva korra vastu kujutada võivad (ajaloos on nad valitsuse vastu üles astunud), oli vaja luua uus võitluskoolkond ja teooria - sport, mis asendaks vana. See oli segu vanadest õpetustest, mis mulle tegelikult rohkem relvadega iluvõimlemist meenutab. Nii ongi tänapäeval neid õigeid ja autentseid wushu õpetajaid väga raske leida, sest selle traditsioonilise joone järgijaid pole kuigi palju.
Shaolini kloostri wushu tõelisi õpetajamunki on vähe - arvan, et sadakond. Kõik need mungad on kirjas suures raamatus, mis seisab Ülehiinalise Budismi Assotsiatsiooni juures. Esmalt on seal kirjas õpetajamunga ilmalik nimi - kui ta on läbinud pühendumise esimese astme. Teisel etapil saab ta endale munganime - ka see on kirjas. Veel on sinna raamatusse kantud tema õpetaja nimi - sest tema vastutab jagatud oskuste ja teadmiste kasutamise eest. Kes on seal kirjas, sellele väljastatakse ametlik sertifikaat - ja nende puhul saab siis täie õigusega öelda, et tegu on traditsioonilise Shaolini wushu munkõpetajatega," räägib Lätt.
Tõeline meisterlikkus saavutatakse igapäevase raske tööga ja täieliku pühendumisega, mis hõlmab ka muud peale sõjakunstioskuste. Shaolinis on võitlusstiile neljasaja ümber," teab Lätt.
Shaolini templi munkadega kaasneb omajagu müstikat ja salapära.
"Hiinas on üks maagilistest numbritest 72. Shaolini templi munkadel on 72 õpetust, kuidas ennast treenida. Kõik saab alguse mõttest. Mõte jubib omakorda Qi´d (häälda: chi), ehk hingust, energiat või väge. Need kaks jõudu tekitavad kolmanda, füüsilise jõu - Li. Lisaks neile on olemas ka üks teine jõud - Jing -, see on nn. kõõluste jõud. Kui keha panna õigesse asendisse, on Jing uskumatult vastupidav ning sel pole kehalise lihasmassiga eriti midagi ühist. Ülimaks tasemeks pean ma ise näiteks ühe sõrme peal seismist, mis saavutatakse visa tööga umbkaudu paarikümne aastaga. Hämmastavat on muudki - nende "raudse kõhu harjutused" terava orgi otsas, mis kõhtu toetab, tiirlemine jms. pole mingi muinasjutt, vaid arendatav ja treenitav, kuid paljudele tavamõistuse piiridest väljaspool asuv."
Argo Lätt tunnistab, et pilet Shaolini munkade etendusele 3. juunil Kalevi spordihallis on tal juba taskus, sõber ostis. "Loomulikult lähen ma neid vaatama. Kuigi olen nende esinemist Eurospordi kanalilt näinud ning reportaaže ajakirjadest lugenud, on oma silm kuningas. Kõige hämmastavam on nende juures hea füüsilise vormi säilitamine ka kõrges vanuses. Nende peaõpetaja De Jiang (maine nimi Wang Chinjing) on ise üle kaheksakümne vana mees, kuid nii painduv, et uskumatu."
Shaolini moraalikoodeks
Oma moraalikoodeks oli olemas ka Shaolini kloostril. Selle töötas välja legendaarne Jiao Yuan. Hiljem sai see nimeks "Jiao Yuani 10 käsku". See moraalikoodeks pole kaotanud oma tähendust tänapäevani, ehtides spordisaalide seinu ja wushu õpikute sissejuhatusi.
1. Kes õpib võitluskunsti, peab tegema seda suure tahte ja püsivusega, laskmata ennast häirida kõrvalistel asjadel.
2. Võitluskunsti on lubatud kasutada ainult enesekaitseks.
3. Õpilane peab austama õpetajat ja vanemaid õpilasi ning ilmutama nende vastu alati lugupidamist.
4. Õpilane peab olema kaaslaste suhtes alati viisakas, aus ja heatahtlik.
5. Ära näita teistele oma oskusi, hoidu kõrvale igast väljakutsest.
6. Kunagi ära alusta esimesena kaklust.
7. Ära joo alkoholi ega söö liha.
8. Õpilane peab hoiduma seksist.
9. Ära õpeta kõrvalisi isikuid, kes seda ei vääri, et ei tekiks kahju teistele. Õpetada võib ainult väärikaid, hea südamega inimesi, kes vastavad tänuga.
10. Hoidu kurjusest, ahnusest ja kiitlemisest.
Kolm taset
Shaolinis, nagu ka tänapäeva karates, on küll olemas vöö, kuid selle värvil pole tähtsust. Vöö oli hoopis selleks, et hoida üleval pükse ja aidata kontsentreerida inimese siseenergiat (väge) alakõhtu.
Shaolini traditsiooni järgi on olemas kolm wushu valdamise taset:
1. "Väike saavutus" - võitlejad valmistavad ette oma füüsilist taset, õpivad põhitehnikaid ja võtteid.
2. "Keskmine saavutus" - õpilane peab sulama ühte õpetusega, austama õpetajat, inimesi ja kogu maailma.
3. "Ülim saavutus" - võitlejast saab kõikteadja.
Wushuga terve vaim ja keha
Argo Lätt, 34, alustas karatetreeninguid 1983. aastal, üheksakümnendast aastast on treeninud Hiina õpetajate käe all. Kuulunud Eesti wushu koondisesse, juhendanud wushu-treeninguid. "Mina pean ennast asjaarmastajaks, kes Shaolini wushu’st huvitatud," räägib ta ise. "Olen lugenud palju selleteemalist materjali ja huvitunud Shaolini munkade õpetusest. Minu eesmärk on saavutada wushu’d harrastades hea vaimne meeleolu ning füüsiline vorm. Kaugem eesmärk on propageerida wushu,d inimeste seas ning soovitada neil võimaluse korral omandada autentset õpetust, mitte hilisemat segu."
Shaolini õpetusest on võimalik lähemalt lugeda Argo Lätti artiklist internetis aadressil www.ida.ee/evy/shaolin.html
Allikas: Õhtuleht
