Kuidas Te ise wushu juurde sattusite? Vastab: Priit Kõrve!

Nii nagu paljud minu põlvkonna inimesed – läbi idamaise filosoofia uurimise. Lisaks sellele, kui kusagil jooksis mõni Wushu/Kungfu film, käisin kindlasti vaatamas. Kord kui kuulsin, et üks Aasia päritolu tegelane õpetab tõelist Kungfu’d, tormasin koos paari sõbraga kohale. Alles nüüd saan aru, kuidas mul oma esimese õpetajaga vedas. Korealane Lev Kim on nii arst kui ka võitluskunsti meister. Tänu temale olen hakanud mõistma võitluskunstide ilu ja nende harrastamisega kaasas käivat vastutus. Lev Kim’i eeskuju oli see, mis viis mind ka meditsiini juurde. Pärast Lev Kim’i olen õppinud mitmete meistrite käe all. Näiteks eelmisel aastal käisin ennast täiendamas Hiinas Wudan’i mägedes ühes Wushu akadeemias.

Kuidas Wushus võisteldakse?

Küsimustele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve (36).

Wushus võisteldakse kavade esitamises ja vabavõitluses. 

Kavad ehk Taolud tähendavad võitlust kujuteldava vastasega. Kava esitatakse kas üksi või paarina. Taolutes on iga tehnika taga võitluslik rakendus, millega tehakse vastane relvituks, võitlusvõimetuks või suunatakse tema rünnak tühja. 

Varem õpetati õpilastele 4-5 aastat Taolusid, enne kui lubati vastasega harjutada. Selle ajaga pidi õpilane nii vaimselt kui kehaliselt küpseks saama. Paraku on tänapäeval sellist lähenemist pea võimatu kasutada.

Vabavõitlus ehk vastasega võitlemine jaguneb kolmeks: Sanda (täiskontakt), Qinda (kergekontakt) ja Taiji vabavõitluse vorm „Tõukavad Käed“. (Paljudele on üllatuseks, et Wushu alla kuuluvad näiteks ka Taiji, Qigun, Wingtsun). Sanda võistlus toimub reeglina 80cm kõrgusel platvormil, millel pole ääri. Vanasti olid platvormid kõrgemad ja ääristatud odadega. Võitlus käis alistumise või surmani.

Wushu jaguneb traditsiooniliseks ja modernseks.

Traditsiooniline Wushu säilitab üle 500 erineva stiili pärandit. Et neid mõista, tuleb vaadelda ajajärku Hiina ajaloos, millal antud stiil välja kujunes. Näiteks kahte omavahel nööri või ketiga ühendatud pulka kasutati algselt viljapeksuks. Relvana tegi need eriti kuulsaks Bruce Lee, kes avas Wushu Lääne inimestele.

Moderne ehk sportlik Wushu on pealtvaatajale põnevam, kuna seal kasutatakse lisaks tavalistele Wushu tehnikatele palju keerulisi akrobaatilisi hüppeid, mille lõpuosas sooritatakse mingi võimas löök. Igal tehnikal on kindel rakendus kaitses või rünnakus.

Mis on Wushu?

Küsimustele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve (36).

 

Wushu tähendab sõjakunsti. ( wu sõda; shu kunst). Tänapäeval mõeldakse Wushu all Hiinast pärit võitluskunste, mida on üle 500 stiili. Lisaks Wushu’le kasutatakse Hiina võitluskunstide kohta ka sõna Kungfu. See on läänemaailmas isegi rohkem levinud. Termin Kungfu võeti kasutusele eksikombel, aga sõna kõlab hästi ja on seepärast siiamaani käibel.

Kung tähendab energiat ja fu aega, seega võib Kungfu’d tõlgendada ka kui kindla aja jooksul omandatud oskust. Näiteks kokad, õpetajad, autojuhid jt oskavad Kungfud omal alal.

Kui keegi väidab, et Kungfu on parem kui Wushu või vastupidi, siis see inimene on alles oma Hiina võitluskunsti õppimise teekonna alguses.

 www.kungfu.ee

Tule HIINA keelt õppima!!!

http://kungfu.ee/koolitused/

Hiina keel algajatele!!
Oled huvitatud?
Õpe algab 5. oktoobril 2012!
Võta ühendust ja registreeru: priit@kungfu.ee

www.kungfu.ee

Kung-fu/Wushu Treeningud!

Eagle Claw, Pudao, Tiger!

Eagle Claw (Chinese: 鷹爪派; pinyin: yīng zhǎo pài) is a style of Chinese martial arts known for its gripping techniques, system of joint locks, takedowns, and pressure point strikes, which is representative of Chinese grappling known as Chin Na. The style is normally attributed to the famous patriotic Song Dynasty General Yue Fei.

The Chinese weapon known as the podao (Chinese: 朴刀) was originally an edged infantry weapon which is still used for training in many Chinese martial arts. The blade of a podao is shaped like a Chinese broadsword, but the weapon has a longer handle usually around one and a half to two meters (about four to six feet) which is circular in cross section. It looks somewhat similar to the guandao.

The podao is also known as the horse-cutter sword since it was used to slice the legs out from under a horse during battle. It is somewhat analogous to the Japanese nagamaki, although the latter was probably developed independently.

How to assume a Tiger Stance in Wushu
Instructions
1. Face forward, keeping your feet parallel.
2. Extend one foot all the way out from the side of the body, keeping your foot forward with the heel to the floor
3.Bend the knee 45 degrees on the other leg, the foot angling slightly outward.
4.Form an upturned fist (palm side upward) in front of your stomach with the hand nearest to your extended leg.
5. Raise your other arm above your bent knee with the fist facing outward at head level

Tips & Warnings
* The martial arts are physically demanding. Warm up with stretches before attempting any martial arts technique
* If you have any condition that would impair or limit your ability to engage in physical activity, please consult a physician before attempting this activity.

Fanzi Quan, Wudang Quan and Nanquan!

Fanzi Quan or tumbling Chuan is also known as Bashanfan (eight-flash Chuan). It is so called because of its eight major flashing movements, which are executed as fast as lightning and thunderclaps. The movements in tumbling Chuan are varied and continuous.

 Wudang Quan originated from the Wudang Mountain region of the Hubei province in China. Wudang Quan is known for its internal style of fighting. A Wudang Quan practitioner does not force against force, but rather redirects the opponent's attacks.

Nanquan (Chinese: 南拳; pinyin: Nán quán; literally "southern fist", or Chinese: 南派; pinyin: Nán pài; literally "southern school") refers to those Chinese martial arts that originated south of the Yangtze River of China, including Hung Kuen, Choi Lei Fut, Hak Fu Mun, Wuzuquan, Wing Chun, etc.



www.kungfu.ee

UUS! Treeningud algavad 3.09.2012 !!!

Klubi SK Julged on  Eesti suurim Wushu/Kungfu klubi. Treeningud toimuvad kõigile vanuserühmadele: täiskasvanud, noored ja lapsed. Õpetatakse sportlike ja traditsioonilisi Wushu/Kungfu stiile, Taijid, relvatehnikaid ja loomulikult praktilist/rakenduslike vabavõitlust e sandad.

Treeningud toimuvad Õismäel E,T ja N. Õismäe tee 50 Õismäe Gümnaasium
Treeningutega alustame 03.09.2012

Kell 16.00-17.30 algajate treeningud - alustab 10.09.2012
Kell  17.30-19.00 edasijõudnud ja täiskasvanud - alustab 03.09.2012
Kell 19.00-21.00 Sanda e vabavõitluse treeningud (alates 12 eluaastast) - alustab 10.09.201

Treenerid Priit Kõrve ja Aale Kõrve
Kuutasu noortele 35 eurot ja täiskasvanutel 40 eurot

Lasteaia treeningud:
Kannikese Lasteaed  E ja K 15.15-16.00 Kuutasu 20€ - Need ajad veel muutuvad
Pääsusilma Lasteaed T ja N 16.45-17.30 Kuutasu 20€
Tihase Lasteaed K 16.30-17.15 Kuutasu 8€ - Need ajad veel muutuvad

Treener
Kontakt:
Priit Kõrve
Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president
Spordiklubi Julged peatreener
priit@kungfu.ee
56465203

Wushu/Kungfu huvitav ajalugu!

 

Esimesed käsivõitluse vormid iidses Hiinas kerkisid esile Xia, Shang ja Zhou dünastia ajal. Need vormid, koos pronksist relvade kasutuselevõtuga, muutusid võitlusoskusteks ja olid kasutuses sõjaväe treeningutel nimega junlian (otsetõlkes armeetreening). Zhangguo ehk sõdivate riikide ajastu aegses Hiinas (770 – 221 e.m.a.) toimus võitluskunstide rolli tähtsuse kasv pidevate riikidevahelise sõja tõttu.

Esimesi tõendeid kodifitseeritud wushu vormidest leidub klassikalistes tekstides nagu „Shijing“  (Laulude Raamat), milles on Ood Laimajatele, kus leidub lause „Wu quan wu yong“, mida saab tõlkida kui „See, kes ei ole saavutanud meisterlikkust rusikavõitluses, ei saa olla vapper sõdalane“.
Tan’i ja Song’ dünastiate ajal (618-1279 m.a.) muutus wushu struktureeritumaks. Legendi kohaselt õpetas kuulus Songi kindral Yue Fei oma sõduritele oma leiutatud stiili Yuejiaquan. Ühe teise loo järgi oli Yue Fei kuulus oma meisterlikkuse poolest oda kasutamises, teda kutsuti hüüdnimega „shengqiang“ – võluoda. Hilisem stiil xingyiquan arvatakse olla loodud oda otserünnakute põhimõtetest.

Wushu kuldajastuks peetakse Mingi ja Qingi dünastiat. Mingi ajastu kindral Qi Jiguang kirjutas esimese õpiku wushu kohta pealkirjaga „Jixiao xinshu“ (otsetõlkes „Uus raamat võitluskunstist“), kus ta kirjeldas mitut vormi käsivõitlust ja relvastatud võitlust ja põhilisi strateegilisi põhimõtteid.
Tol ajal korraldati eksameid wushus neile, kel oli soov saada ohvitseriks.

Antud perioodist alates kerkis esile erinevus sõjaväe wushus ja tsiviilelanike wushus.
Tsiviilisikute wushu põhitunnuseks oli seotus filosoofiliste ja religioonikoolkondadega, mis viis lõpuks erinevate stiilide tekkele nende põhimõtete alusel.

Selle spordi kaasaegne taassünd on seotud aastaga 1949 (Hiina Rahvavabariigi loomine) 1949. aastal sai wushust ametlik spordiala ning lisati ülehiinalisse võistluskavasse. Aastal 1958 moodustati rahvuslik alaliit Hiina Wushu Assotsiatsioon. Wushu osakonnad avati kõigis riigi põhilistes ülikoolides ja kehakultuuri instituutides. Wushu lisati Rahva Spartakiaadi, ühe tähtsaima Hiina spordiürituse kavasse.

Aastal 1979, Riikliku Spordi- ja Kehalise Kultuuri Komitee andis ühele wushu asjatundjate grupile ülesandeks koguda informatsiooni kõikide Hiina wushu stiilide kohta ja luua „Wushu entsüklopeedia“. Uurimismeeskond, läbi 6 aastase töö suutis videolindile jäädvustada umbes 500 eri wushu stiili ja koolkonda, avaldas kokkuvõtte wushu meistritest, vormidest ja stiilidest, ja ka „Wushu da cidian“ – „Wushu stiilide sõnaraamat“, kus kõik nende stiilide tehnikad kirjas olid.

1986. aastal loodud „wushu yanju yan“ (Wushu Uurimisinstituut) aitas koolitada wushu kohtunikke ja õpetajaid, publitseerida wushu õpetamise materjale ja täiustada olemasolevaid võistlusreegleid. Paljud wushu õpetajad väljastpoolt Hiinat on käinud antud instituudis oma oskusi täiustamas.

Viimase 20 aasta jooksul on wushu laiendanud oma mõju terves maailmas koos riiklike wushu föderatsioonide loomisega rohkem, kui sajas riigis, mille tulemusena tekkis 1991. aastal Rahvusvaheline Wushu Föderatsioon (IWUF – International Wushu Federation) ja selle mandrilised kogud – Euroopa, Aasia, Ameerika, Aafrika, Austraalia ja Okeaania wushu föderatsioonid. Nüüd on wushu spordina tunnustatud nii Rahvusvahelise Olümpia Komitee (IOC – International Olympic Committee) kui ka Ülemaailmse Rahvusvaheliste Spordiföderatsioonide Liidu (GAISF – Global Association of International Sports Federations) poolt.

Pekingi olümpial 2008 näidati Wushu tutvustava esinemisena. Selle võitluskunsti ajalugu küündib üle 3000 aasta tagusesse mineviku. Nii võib öelda, et tegemist on ühe pikima ajalooga spordiga mille ajalooline, kultuuriline, tervisele ja vaimsele arengule suunatud sisu on üks unikaalsemaid spordialasid millega saavad tegeleda kõik vanuse rühmad.

www.kungfu.ee

Wushu föderatsioon

Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsioon (lühend  ESTWF) asutati aastal 2005.

ESTWF eesmärk on  ühendada, arendada ja kaitsta Wu Shu’d harrastavaid klubisid nii Eestis kui mujal rahvusvahelise koostöö raames.

www.wushu.kungfu.ee


Priit Kõrve
Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president
priit@kungfu.ee
+372 56465203

ESTWF eesmärk on  ühendada, arendada ja kaitsta Wu Shu’d harrastavaid klubisid nii Eestis kui mujal rahvusvahelise koostöö raames.

Mitmeid liikmed suhtlevad otse Hiinas olevate õpetajatega ja käivad Hiinas koolitustel.




Korraldatud võistlused:
1)      I Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 07.05.2005a

2)      II Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 22.07.2006a

3)      III Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 05.05.2007a

4)      IV Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 12.04.2008a

5)      V Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2009a

6)      VI Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2010a

7)      I Eesti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2008a
8)     II Eesti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2009a
9)     III Eesti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2010a
10)    IV Eesti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2011a, osales 9 riiki ja 240 osalejat

11)     I Euroopa Traditsioonilise Wushu Meistrivõistlused, Tallinnas aprill 2011a, 22 riiki ja 350 osalejat

12) 14 Euroopa Wushu Meistrivõistlused Tallinnas 26-30.03.2012a, 27 riiki ja 580 osalejat. Eestile tuli 5 auhinnalist kohta.


Plaanitavad võistlused  Eestis:
1)      V Eesti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 28.11-02.12.2012a
2)     VII  Tallinna Lahtised Wushu Noorte Meistrivõistlused 12.05.2012a

ESTWF poolt on Eesti Wu Shu meeskond osalenud järgmistel võistlustel:
1)      V International Wushu Chapionship, organized by Wushu Association of Baltic and Nordic Countries took place in Helsinki, Finland on 18-20, 2005a (Belgium, Estonia, Finland, Holland, Italy, Latvia, Russia, Sweden, Ukraine)
2)      Open Cup of National Wushu Federation of Russia, St-Petersburg, Russia, 25-27 of November, 2005a (Russia, China, Italy, Ukraine, Latvia, Belarus, Kazakhstan, Estonia)
3)      VI International Wushu Championship by Wushu Association of Baltic and Nordic Countries, St-Petersburg, Russia, 24-26 of February, 2006 (Russia, USA, Ukraine, Latvia, Finland, Estonia, Kazakhstan)
4)      II Finnish Wushu Open Championships 26.11.2006
Eesti Wushu võiskond tõi koju 6 medalit
5)       VII International Wushu Championship by Wushu Association of Baltic and Nordic Countries, St-Petersburg, Russia, 23-25 of February, 2007 (Russia, Aserbatšaan , Ukraine, Latvia, Finland, Estonia, Taani, Itaalia)
Eesti Wushu võiskond tõi koju 4 medalit
6)      III Finnish Wushu Open Championships 01.12.2007a.
Eesti Wushu võiskond tõi koju 11 medalit
7)      VIII International Wushu Chapionship, organized by Wushu Association of Baltic and Nordic Countries took place in Helsinki, Finland on 09-10.02.2008 (Russia, Aserbatšaan , Ukraine, Latvia, Finland, Estonia, Taani, Itaalia)
Eesti Wushu võiskond tõi koju 4 medalit
8)      IX International Wushu Championship, Riga, Latvia. 21-22.02.2009
Eesti meeskond 2 medalit (osales 5 sportlast)
9)      IV Läti lahtised Wushu Meistrivõistlused 2010a aprill
34 medalit, võistkonnas 20 inimest.
10)      I Euroopa Traditsioonilise Wushu Meistrivõistlused, Tallinnas aprill 2011a, 22 riiki 350 osalejat
Eesti Wushu võiskond sai 1 kulla, 2 hõbedat, 2 pronksi
11)      V Läti lahtised Wushu meistrivõistlused 25.05.11
Eesti meeskond tõi 17 medalit (SK Julged 12 medalit)
12)      6 Läti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 03.03.2012a
Eesti Wushu võiskond tõi koju 5 medalit: Jaan Voronõi 1 kuld ja 1 pronks, Grete Talumaa 1 kuld, Anete Kõrve 1 hõbe, Henri Prits 1 pronks
13)  14 Euroopa Wushu Meistrivõistlused Tallinnas 26-30.03.2012a, Eestile tuli 5 auhinnalist kohta. 1 esimene koht Henri Arrak, 3 teist kohta – 2 Anete Kõrve ja 1 Henri Arrak ja 1 kolmas koht Edith Merila.


Liikmelisus:
1)      Wushu Association of Baltic and Nordic Countries alates 2005a
2)     Eesti Budo Föderatsioon alates 2007a
3)     Euroopa Wushu Föderatsioon (EWUF) www.ewuf.org alates 2010a
4)     Maailma Wushu Föderatsioon (IWUF) www.iwuf.org alates 2010a


Koostöö ja partnerid:
1)      Wushu Association of Baltic and Nordic Countries
2)      National Wushu Federation Russia
3)      Finnish Wushu Kungfu Association
4)      Wushu Team Finland Association
5)      Latvian Sports and Traditional Wushu Association
6)      Moscow Wushu Federation
7)      Irina Mazepa nimeline Wushu Akateemia
8)      Perm Traditional Wushu Federation
9)      St.Petersburgi Sportliku Wushu Föderatsioon

www.kungfu.ee

Wushu/kungfu õpetajad

Priit Kõrve

Haridus ja igapäevane töö seotud tegevus-, füsioteraapiaga ja massaaži tegemisega, liikumisaparaadi probleemide korral (selja probleemid). Üle kümne aasta andnud loenguid esmaabi, anatoomia, füsioloogia, biomehaanika jm meditsiini ning sporti puudutavatel teemadel.

Alates 1995a töötanud Kungfu/Wushu treenerina Spordiklubi Julged all (alates 1998), iga aasta korraldanud võistluseid ja treeninglaagreid. Õpilaste hulgas on mitmekordsed Eesti meistrid kes on koju toonud mitmeid auhinnalisi kohti välisvõistlustelt.

2011a Euroopa Wushu meistrivõistlustelt tõid õpilased hõbeda ja pronksi. 8 õpilasest on saanud Wushu treenrid. 3 õpilast omavad rahvusvahelist kohtuniku litsensi.

Juhtinud 2005a Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu föderatsiooni ning vastutanud Eesti Olümpiakomitee juures Ju-Jutsu, Wushu ja Aikido treenerite kutseomistamise eest.
12-17.04.2011a I European Traditional Wushu Championships Tallinnas – Eesti poolne peakorraldaja
26-30.03.2012a 14 European Wushu Championships Tallinnas – Eesti poolne peakorraldaja
V taseme Wushu treener: http://www.spordiregister.ee/treeneriteregister/index.php?spordiala=65
Eesti Spordi Biograafiline Leksikon: http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Priit_K%F5rve



Aale Kõrve
Wushu treener alates 2005a. Juhib Eesti Wushu Noortekoondise treeninguid.











Ott Mänd
Wushu treener alates 2008a.

Karin Hallisk
Wushu treener alates 2010a.

Felix Viirlo
Wushu treener alates 2007a.

Heli-Liis Lilienberg
Wushu treener alates 2009a.

Madis Paukson
Wushu treener alates 2010a.

www.kungfu.ee

Klubist...

Klubi SK Julged on Eesti suurim Wushu/Kungfu klubi. Treeningud toimuvad kõigile vanuserühmadele: täiskasvanud, noored ja lapsed.

                                                              pildil: suvelaager 2010

Õpetatakse sportlike ja traditsioonilisi Wushu/Kungfu stiile, Taijid, relvatehnikaid ja loomulikult praktilist/rakenduslike vabavõitlust e sandad.
Õpetatavad stiilid: Chang Quan, Nan Quan, Fanzi Quan, Bai He Quan, Di Tang Quan, Hu Quan, Xingi Quan, Shaolin Quan, Wudang traditsioonilisi stiile.
Lühiksed relvad: mõõgad – Jian, Dao, Nandao;
Pikkad relvad: Gun (kaigas), Qiang (oda), Pudao


SK Julged ajalugu

Peatreener Priit Kõrve alustas oma Wushu/Kungfu alaseid õpinguid Lev Kim’i käe all 1990 aastal.
1996 aastast tehti Haabersti Vaba Aja Keskuse poolt Priit Kõrve’le ettepanek luua antud keskuse juures lastele Wushu/Kungfu treening grupp.

Esialgu kuni aastani 2000 tegutses Priit Kõrve juhitud treening grupp Spordiklubi Kore all.
Alates 2001a on treeningud toimunud Sporiklubi Julged all. 1996. a alates on Priit Kõrve viinud oma õpilastele läbi mitmeid treeninglaagreid. 2004a toimus tervelt 5 laagrit millest üks oli suunatud kõigile Tallinna noortele.
Spordiklubi Julged kuulub mitmesse organisatsiooni nagu alates 2003a Eesti Budo Föderatsiooni, Eesti Sportliku- ja Traditsioonilise Wushu Föderatsioon (2005a asutaja liige) ja 2004a Wushu Assotciation of Baltic and Nordic Countries liige.

Sporiklubi Julged on liikmetele/õpilastele viinud läbi mitmeid loenguid ja seminare (Wushu/Kungfu ajalugu, Wushu ja idamaade filosoofia, esmaabi, anatoomia, treeningalused jpm). 2004.a aitas SK Julged korraldada Wushu festivali Sen Dao 2004 ja I Eesti Meistrivõistlusi Wushus, kus võideti ka mitmeid auhiinalisi kohti. Igal aastal on SK Julged esinenud mitmetel üritustel Wushud/Kungfud tutvustava kavaga (näiteks Haabersti kevad/sügis päevad ja Õllesummer jpt).

SK Julged peatreener Priit Kõrve valiti 2004a algul Eesti Ju-Jutsu Liidu treenerite kutsekomisjoni esimeheks. Priit Kõrve aitas lühikese ajaga ette valmistada vastavalt EOK nõuetele kutseomistamise nõuded Ju-Jutsu treeneritele. 2004a sügisel omistati Priit Kõrve’le IV treeneri tase EOK tsentraalse kutsekomisjoni poolt.

SK Julged on 2 Taolu (Heli-Liis Lilienberg ja Nele Kallus-Karelson) ja 1 Sanda (Madis Paukson) rahvusvahelise tasemega kohtuniku.

SK Julged koostöös Eesti Ju-Jutsu Liidu, Eesti Budo Föderatsiooni, EVK Koolituskeskus OÜ ja Koolituskeskusega E-Katedraal organiseerinud alates 2004a treenerite koolitusi Wushu’s, Ju-Jutsu’s ja Aikidos.

SK Julged õpetatakse eelkõige praktilist Wushud, alates 2004a on võetud eesmärgiks arendada tugevalt ka sportlikku Wushu poolt. Stiilidest on treeningprogrammis sees Jed Kune Do, Changquan, Siniquan, Shaolinquan, Fanziquan, Tiigri stiil jpm.

SK Julged on olnud alates 2005a ainus Eestis rahvusvaheliselt tunnustatud Wushu võistluste korraldaja. Oleme organiseerinud kõik Tallinna Lahtised Wushu meistrivõistlused, alates 2008a Eesti Lahtised Wushu Meistrivõistlused (2011 osales 9 riiki 230 osalejat).

SK Julged on olnud au korraldada:
1 Euroopa Traditsioonilise Wushu Meistrivõistlused 2011 – osalejaid 350, 22 riigist
Võitsid SK Julged sportlased 1 teise koha ja 1 kolmanda koha
14 Euroopa Wushu Meistrivõistlused 2012 – osalejaid 580, 27 riigist ja Euroopa Wushu Föderatsiooni aasta kongressil osales 30 riiki.
Võitsid SK Julged sportlased 2 teise kohta (Anete Kõrve) ja 1 kolmanda koha (Edith Merila).
2011a käisid meie treenerid Priit Kõrve ja Aale Kõrve Hiinas Wudan mägedes (sealt on alguse saanud Taoism) Wushu Akadeemias ennast täiendamas meistrite Guan Yongxing ja Pan Kedi juures.
2012a 26 märtsil omistati SK Julged peatreenerile Priit Kõrve’le 4 Duan Euroopa Wushu Föderatsiooni poolt.

SK Julged poolt on Eesti Wushu Noorte Koondise treener Aale Kõrve.
Alates 2005a on Priit Kõrve juhtinud Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni ning alates 2010 oleme saanud nii Euroopa (www.ewuf.org) kui ka Maailma Wushu Föderatsiooni (www.iwuf.org) täis liikmeks.

Priit Kõrve on õpinud järgmiste Wushu õpetajate käe all (järjestatud vastavalt oma panusega SK Julged õpetatavatesse metoodikatesse):

Lev Kim – Eesti
Irina Mazepa (sportlikud ja traditsioonilised stiilid) – Venemaa
Dmitry Simakov (sportlikud stiilid) – Venemaa
Guan Yongxing (Qigun, Taiji ja traditsioonilised stiilid) – Wudang Wushu Akadeemia Hiina
Pan Kedi (Qigun, Taiji ja traditsioonilised stiilid) – Wudang Wushu Akadeemia Hiina
Roman Vlasenko (traditsioonilised ja sportlikud stiilid) – Läti
Eleonora Volokonseva (sportlikud stiilid)– Venemaa
Hamed Shafae (Taiji ja Sanda) – Soome
Li Jing (Qigun, Taiji ja sportlikud stiilid) – Sakasmaa
Vladimir Beljuškin (Qigun) – Venemaa
Yongsheng Sheng – Eesti, SK Julged aitas antud õpetajal alustada Eestis treeningutega.
Ja mitmed teised Wushu õpetajad

Lisainfo:
Priit Kõrve
Spordiklubi Julged peatreener
Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president

priit@kungfu.ee


www.kungfu.ee