Õhtuleht 20.03.2013: Uus maadlusliidu president: Maadlejad magasid, kui otsuseid tehti

Nenad Lalovic (AP/Scanpix)

Veebruaris, mil kaaluti maadluse olümpiasaatust Šveitsis Olümpiakomitee peakontoris, ei osalenud protsessis ühtegi maadlusega seotud isikut, et kaitsta oma ala. Rahuvsvahelise maadlusliidu presidendi Nenad Lalovici sõnul nende inimesed lihtsalt magasid.

Pead vangutama panev fakt on see, et Rahvusvahelise maadlusliidu (FILA) kontor asub vaid 24 km kaugusel Genfi järvest Šveitsis.

Nenad Lalovic sai FILA presidendiks pärast maadluse välja hääletamist. "Kui veebruaris oli otsustamise aeg, ei olnud kedagi seal. Kõik ütlesid, et neid ei informeeritud, kuid mul on seda raske uskuda. Me justkui magasime," rääkis Lalovic.

Uus FILA boss lubas kiiret tööd tõestamaks maadluse elujõudu pikaajalise olüpiaalana tulevasel teisel Rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) hääletusel, mis terendab mais. Kohtumise tulemusena võib maadlus pääseda nimekirja, mis läheb septembris lõplikule hääletusele, kus valitakse üks ala 2020 olümpiamängude kavva.

Maadlus on nüüd vastamisi pesapalli ja softpalli kombineeritud kohataotlusega, veelauatamise, squashi, sportronimise, rulluisuspordi ja võistlusportide karate ja wushuga. Need spordialad on olnud teadlikud oma võimalustest ühe koha pärast võidelda, samas kui maadlust tabas ROKi otsusnagu välk selgest taevast.

"Me oleme kaotanud kaks aastat. Meie kaasvõitlejatel oli kaks aastat rohkem aega, et ettevalmistuda," ütles Lalovic.

Lalovic ütles, et maadlustrikoo vahetus Kreeka-Rooma maadluses on tõenäoline muudatus Olümpiaks:

"Trikood peavad muutuma paljudel põhjustel. Nad on liiga vanamoelised. Meil on olnud samad võistlusvormid 20-30 aastat või isegi kauem. Kreeka-Rooma maadlusvormile tulevad ilmselt varukad. Maadlejad higistavad palju, teiseks või kolmandaks ringiks on võimatu haaret saada. Lisaks on oluline, et Kreeka-Rooma ja vabamaadluse trikood erineksid üksteisest juba algusest peale, vaatajatel on lihtsam aru saada, millist ala nad vaatavad".

Lalovici sõnul on neil muudatuste tegemiseks väga vähe aega ja kuigi kõiki muudatusi ei saa rakendada enne järgmist aastat, tuleb need kõikidele liikmetele maikuuks selgeks teha.

"Reegleid tuleb lihtsustada. Ma tahan, et inimene, kes pole kunagi maadlust vaadanud, saab minna hommikul saali ja lahkudes saab aru kõigist reeglitest. Kui asi nii toimiks, käiksid kõik maadlust vaatamas," arvas Lalovic.

"Hetkel on liiga palju ringist välja lükkamist, see ei ole huvitav ei meedia ega vaatajate jaoks. Maadlejate risti panemine viigiseisu lahendamiseks on halb. Oluline on karistada passiivset maadlust. Nii lubame maadlejatel olla agressiivsemad," tõi Lalovic veel välja.

"Me peame kõik teadma, mille eest saadakse punkte - moodus peab olema lihtne ja kiire, mitte nagu praegu. Kohtunikud peavad olema praktiliselt nähtamatud, me ei taha, et neil oleks otsustamisõigus lõpptulemuse üle".

Allikas: Õhtuleht

Eesti Päevaleht 20.03.2013 Olümpiale pürgivatest aladest viiks eestlased mängudele karate

AFP/Scanpix

Maadluse kõrval loodavad 2020. aasta olümpiale jõuda seitse ala. Eesti Päevaleht hindas eestlaste võimaluse suurust nendel aladel mängudel osaleda.


Wushu – Eesti aitab ala reklaamida
Eesti esindus: Eesti sportliku ja traditsioonilise wushu föderatsioon
Klubisid: 4
EOK liige: ei ole (küll aga on EOK liige budo föderatsioon, kuhu omakorda kuulub ka wushu föderatsioon).
Varem olümpial: ei ole olnud.

Priit Kõrve
president
„Olümpiale pääsemise šansid on märksa suuremad kui enne Pekingi olümpiat. Siis oli taustatöö poolik, küllap hiinlased uskusid, et kuna on nende koduolümpia, ei peagi eriti pingutama.

Praegu on ettevalmistus korralik, ka Eesti on oma panuse andnud: korraldasime 2011 ja 2012 Euroopa meistrivõistlusi ning võistluste videomaterjal läks ka olümpiale pürgimise hüvanguks. Kui ala peaks olümpiale jõudma, hindan eestlaste võimalusi päris kõrgelt. Juba kaks aastat olemegi töötanud sellel suunal, et noori ette valmistada. Teiste seas treenib ja võistleb aktiivselt ka minu 12-aastane tütar.”

Karate – medalit lubama ei hakka
Eesti esindus: Eesti karate föderatsioon
Klubisid Eestis: 19
EOK liige: on
Varem olümpial: ei ole olnud

Heino Nõel
treenerite nõukogu esimees
„Karate on juba 1988. aasta Souli olümpiamängudest saadik püüdnud kohta ja pidevalt ning sihipäraselt tööd teinud, et mängudele pääseda. Alaliit on võistluse määrusi muutnud, võistluste korralduses on tehtud muudatusi. Ikka selleks, et ala oleks lihtsamini jälgitav ja telesõbralik.

Eestis on karate heal tasemel, meil on ette näidata maailmameister ja mitmeid tiitlivõistluste medaleid eri vanuseklassides. Päris medalit ma ei julge olümpialt lubada, kuid kindlasti ei pea Eesti oma karatekade pärast olümpial häbi tundma.”

Lohesurf Eesti esindus: Eesti lohesurfi liit
Klubisid: 2
EOK liige: ei ole
Varem olümpial: ei ole olnud

Kerli Otti
juhatuse liige
„Meil oli lootust pääseda olümpiakavva juba 2016 Rio de Janeiro mängudeks, selle nimel tegid rahvusvahelised organisatsioonid ka põhjalikku tööd. Oma osa täitsid ka tuhanded lohetajad, kes mõttest vaimustusse sattusid ja end juba olümpiaks treeninglainele sättisid.

Kahjuks mängis poliitika teist mängu ja meie uudne ja atraktiivne spordiala pole siiski Rios esindatud. Kui oleksime jõudnud Riosse, oleks Eestis olümpiavalmis lohesportlasi ilmselt umbes kümme. Kuid seitse aastat on pikk aeg. Tuleb ka arvestada, et tegemist on kuluka purjespordiga, mille peamine sponsor on piloot ise.”


Squash – televisiooni jaoks atraktiivne
Eesti esindus: Eesti squashi föderatsioon
Klubisid: 4
EOK liige: on
Varem olümpial: ei ole olnud

Zoran Grojic
distsiplinaarkomisjoni liige
„Töö ala jõudmiseks olümpiale käib väga aktiivselt. Ühelt poolt püütakse näidata, kui lihtne ala on ja kui vähe see nõuab ressursse, teisalt muudetakse seda televisiooni jaoks atraktiivsemaks ja kolmandaks käivad tippmängijad mööda maailma ja tutvustavad ala.

On olemas isegi reklaamlehekülg squash2020.com. Kas eestlane olümpiale jõuab, sõltub sellest, kas praegused noored tahavad sammud sinna seada. Palju oleneb, kas nad lähevad välismaale treenima, sest Eestis ei ole sellist treenerit, kes suudaks olümpiasportlast ette valmistada. Usun, et võimalused on päris head, konkurent golf pääses juba 2016. aasta mängudele.”

Rulluisutamine – treenimine nõuab trekki
Eesti esindus: Eesti rulluisuliit
Klubisid Eestis: 10
EOK liige: on
Varem olümpial: ei ole olnud

Jaanus Ritson
tegevjuht
„Tean, et rahvusvaheliselt tööd tehakse ja suund on tõsine. Ala on ikkagi suur, nagu näiteks suusatamine, kus on mitu erinevat tahku. Eestis on meil reaalselt 5–7 sportlast, kes tõsisemalt võistlevad. Kuna meil on pool aastat kehv suusailm, on reaalselt sportlikul tasemel treenida ikka väga keeruline. Lisaks nõuab sportlik treenimine trekki. Samas on seitse aastat nii pikk aeg, noored arenevad ja kui ala peaks pääsema olümpiale, on veel noortel aega spetsialiseeruda ja edasi jõuda.”


Sportlik kaljuronimine – vajab treenereid 
Eesti esindus: seni puudub
Klubisid: 6–7
EOK liige: ei ole
Varem olümpial: ei ole olnud

Peedo Nelke
kaljuronimisentusiast
„Olümpiale tahetakse saata kolm ala – raskusronimine, kus on pikad distantsid ja mis on puhtalt vastupidavuse peale, kiirusronimine ehk sprint ja bouldering.

Mul on raske hinnata, kas meie ala jõuab olümpiale, kuid kindlasti on ta televisioonile atraktiivne. Juba üle kümne aasta on peetud MK-etappe, kus eestlased ei ole osalenud, kuigi meie tase on juba selline, et võiks minna. Seitse aastat, mis olümpiani jääks, on pikk aeg. Kõige olulisem on leida treenereid, ilmselt peaksime neid sisse tooma, nii nagu teised alad teevad, et korralikku teadmist saada.”


Pesapall ja softpall
Eesti esindus: Eesti pesapalli ja softpalli liit
Klubisid Eestis: 5
EOK liige: ei ole
Varem olümpial: pesapall 1904, 1912, 1936, 1952, 1956, 1964, 1984 ja 1988 näidisala, 1992, 1996, 2000, 2004 ja 2008 täieõiguslik olümpiaala. Softpall kuulus olümpiale 1996, 2000, 2004 ja 2008.

Riho Peterson
juhatuse liige
„Pesapalliklubid tegutsevad Keilas, Kiilis ja Tallinnas, kuuldavasti liiguvad mõtted ka Tartus. Softpalli Eestis praegu ei mängita. Kui alad olümpiale jõuavad, siis koos. Viimasel ajal on selle nimel ka palju tööd tehtud, viimane suurem samm oli see, et kaks alaliitu panid leivad ühte kappi ja esinevad nüüd ühe suure löögirusikana. See, kas ala kuulub olümpiakavva või mitte, ei oma Eestile suurt mõju, küll aga tõstaks teadlikkust. Meie jaoks on kõige olulisem kvalifitseeritud treenerite olemasolu. Praegu on selliseid inimesi viis, kes suudavad ala õpetada.”

Allikas: EPL

Õhtuleht 13.03.2013: Vaatame Eesti mättalt: milline ala peaks OMil maadlust asendama?

EKSOOTIKA: Üks seitsmest olümpiakandidaadist on Hiina võitluskunst wushu. Arvestades, et Jaapani ja Korea päritolu judo ja taekwondo juba olümpiakavva kuuluvad, on arusaadav, et n-ö oma ala soovib sinna ka spordi suurriik Hiina. (AFP/Scanpix)

Karate, pesapall (ja softball), squash, wushu, seinaronimine, veelauasõit ja rulluisutamine on alad, mille seast valitakse asendaja olümpiakavast välja heidetavale maadlusele. Milline valik tõotaks Eestile kõige tõenäolisemalt olümpiamedalit?

Esmalt teeme selgeks, et maadluse eemaldamine 2020. aasta olümpiakavast pole veel lõplik, vaid sügisene Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) kongress võib juhatuse ettepaneku tagasi lükata. Samas on säherdusi pretsedente maadluse seisukohalt vaadates ärevalt vähe.

Pigem juhtub ikka nii, et maadlusel tuleb mõnele uuele tulijale alla vanduda. Õhtuleht võrdles seitset kandidaati Eesti tulevaste medalivõimaluste seisukohalt.

 (Aleksander Roslin)

Märkamatult voolavad sõelast läbi ja valamumulgust alla seinaronimine ja veelauasõit (sportlasele veetakse trossiga enne trikihüppeks kasutatavat trampliini hoog sisse), sest neil aladel pole Eestis olemas isegi mitte alaliitu.

"Saaks olümpiaalaks, suureneks rahavoog."

Hiljuti Tartus sisetingimustes toimunud rahvusvahelise veelauavõistluse Winter Wake võitnud tartlane Daniel Matsukevitš tõdeb, et maailma tipust lahutab teda paar valgusaastat. "Euroopa juhtivad riigid on Saksamaa ja Suurbritannia, kus asuvad spetsiaalsed veelauasõidupargid, mis varustatud mitmekesise atribuutikaga."

Eesti Pesapalli ja Softpalli Liit kuulub küll rahvusvahelistesse liitudesse (NB! Eesti Olümpiakomiteesse (EOK) aga mitte!), kuid olümpiale pääsemine on võimatu. "Enne tuleb Brasiilia jäähokis maailmameistriks kui Eesti pesapallis olümpiale jõuab," tõdeb kunagine pesapallitreener Jaan Martinson (too habemega).

Rulluisutamise olümpiaprojekt seisneb distantsisõitudes (300 meetrist alustades ja 15 km lõpetades), mille sügisesel MMil ei osalenud ainsatki Eesti sportlast. Rulluisuliidu peasekretär Jaanus Ritson tõdeb, et noori ala juures on, ent kuniks pole rulluisutrekki, on tipu püüdmine keeruline.

"ROKi sügisest otsust ootame põnevusega. Saaksime olümpiaalaks, muutuksime ka EOKs kõnekamaks. Praegu oleme ikka joonealused. Rulluisutamise suurim pluss rivaalidega võrreldes on, et oleme reaalne sport, kus tulemust saab mõõta. Hindamist ei ole," räägib Ritson.

Squashi maailma edetabelisse kuulub umbes 225 naist ja 410 meest, kelle seas eestlasi pole. Noorsportlaste tulemustest tõstab alaliidu juhatuse liige Toivo Tallo esile Anete Sokko ja Reele Komi 32. ja 35. koha mullusel U19 EMil. "Eliitmaadele jääme muidugi alla, aga eks noorte peale tuleb loota. Seitse aastat ette näha ei oska mitte keegi," räägib Tallo.

Kaks favoriiti on karate ja wushu

Ülejäänud kaks kandidaati on võitlusalad karate ja wushu, mille päritolumaadeks vastavalt Jaapan ja Hiina. Rahvusvahelises pressis ilmunud vihjete põhjal otsustades saab tulevaseks olümpiaalaks just emb-kumb neist. Võitlusalade kasuks räägib ka tõik, et neile kehtib olümpial reegel "ühel võistlusel ühest riigist üks esindaja", mis koos maailmajagudele kehtestatud limiitidega aitaks Aasia riikide domineerimist lahustada.

Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve märgib, et 2020. aasta olümpiat silmas pidades on sportlikku wushut – olümpiale pürib just see distsipliin – silmas pidades põhjust optimistlik olla, sest mullu Tallinnas toimunud EMil võitsid 11-16aastased Eesti sportlased viis medalit.

"Wushu epitsenter asub küll Aasias, aga usun, et maailmas mahuvad EM-medalistid 30 parema sekka kindlasti. MMil osalemine on Eesti koondisel seni jäänud eelkõige rahaliste võimaluste taha," räägib Kõrve.

Karatetreener Priit Seli märgib, et juunioride seas (U18 vanuseklass) võideti nii 2011. kui ka 2012. aastal võistkondlik EM-medal (vastavalt pronks ja hõbe). Lisaks pälvis Tanel Paabo mullu U16 vanuseklassi EM-kulla.

"Aga 2020. aasta olümpiast rääkides tuleb vaadata kaugemale tulevikku ja praegusi paremaid U14 ja U12 vanuseklassides. Rahvusvahelistelt tippturniiridelt esikolmikukohti saavutanud noori on seal mitmeid," märgib Seli.

Õhtulehe järeldus: kui maadlus ikkagi kõrvale lükatakse, sobiks Eestile enam kas karate või wushu lisandumine.

***

ROKi juhatus otsustab mais, milline ala neist seitsmest – või siis ikkagi hoopis maadlus – esitada sügisesele üldkogule kinnitamiseks. ROKi üldkogul on õigus ka juhatuse eelistus ümber vaadata ja lülitada olümpiakavva mingi muu ala või jätta kõik kaheksa kandidaati mängudelt kõrvale.

2020. aasta olümpiakavva kaasamisega kaasneb automaatselt immuunsus 2024. aasta olümpiaks.

Allikas: Õhtuleht