 |
| AFP/Scanpix |
Maadluse kõrval loodavad 2020. aasta olümpiale jõuda seitse ala. Eesti Päevaleht hindas eestlaste võimaluse suurust nendel aladel mängudel osaleda.
Wushu – Eesti aitab ala reklaamida
Eesti esindus: Eesti sportliku ja traditsioonilise wushu föderatsioon
Klubisid: 4
EOK liige: ei ole (küll aga on EOK liige budo föderatsioon, kuhu omakorda kuulub ka wushu föderatsioon).
Varem olümpial: ei ole olnud.
Priit Kõrve
president
„Olümpiale pääsemise šansid on märksa suuremad kui enne Pekingi olümpiat. Siis oli taustatöö poolik, küllap hiinlased uskusid, et kuna on nende koduolümpia, ei peagi eriti pingutama.
Praegu on ettevalmistus korralik, ka Eesti on oma panuse andnud: korraldasime 2011 ja 2012 Euroopa meistrivõistlusi ning võistluste videomaterjal läks ka olümpiale pürgimise hüvanguks. Kui ala peaks olümpiale jõudma, hindan eestlaste võimalusi päris kõrgelt. Juba kaks aastat olemegi töötanud sellel suunal, et noori ette valmistada. Teiste seas treenib ja võistleb aktiivselt ka minu 12-aastane tütar.”
Karate – medalit lubama ei hakka
Eesti esindus: Eesti karate föderatsioon
Klubisid Eestis: 19
EOK liige: on
Varem olümpial: ei ole olnud
Heino Nõel
treenerite nõukogu esimees
„Karate on juba 1988. aasta Souli olümpiamängudest saadik püüdnud kohta ja pidevalt ning sihipäraselt tööd teinud, et mängudele pääseda. Alaliit on võistluse määrusi muutnud, võistluste korralduses on tehtud muudatusi. Ikka selleks, et ala oleks lihtsamini jälgitav ja telesõbralik.
Eestis on karate heal tasemel, meil on ette näidata maailmameister ja mitmeid tiitlivõistluste medaleid eri vanuseklassides. Päris medalit ma ei julge olümpialt lubada, kuid kindlasti ei pea Eesti oma karatekade pärast olümpial häbi tundma.”
Lohesurf Eesti esindus: Eesti lohesurfi liit
Klubisid: 2
EOK liige: ei ole
Varem olümpial: ei ole olnud
Kerli Otti
juhatuse liige
„Meil oli lootust pääseda olümpiakavva juba 2016 Rio de Janeiro mängudeks, selle nimel tegid rahvusvahelised organisatsioonid ka põhjalikku tööd. Oma osa täitsid ka tuhanded lohetajad, kes mõttest vaimustusse sattusid ja end juba olümpiaks treeninglainele sättisid.
Kahjuks mängis poliitika teist mängu ja meie uudne ja atraktiivne spordiala pole siiski Rios esindatud. Kui oleksime jõudnud Riosse, oleks Eestis olümpiavalmis lohesportlasi ilmselt umbes kümme. Kuid seitse aastat on pikk aeg. Tuleb ka arvestada, et tegemist on kuluka purjespordiga, mille peamine sponsor on piloot ise.”
Squash – televisiooni jaoks atraktiivne
Eesti esindus: Eesti squashi föderatsioon
Klubisid: 4
EOK liige: on
Varem olümpial: ei ole olnud
Zoran Grojic
distsiplinaarkomisjoni liige
„Töö ala jõudmiseks olümpiale käib väga aktiivselt. Ühelt poolt püütakse näidata, kui lihtne ala on ja kui vähe see nõuab ressursse, teisalt muudetakse seda televisiooni jaoks atraktiivsemaks ja kolmandaks käivad tippmängijad mööda maailma ja tutvustavad ala.
On olemas isegi reklaamlehekülg squash2020.com. Kas eestlane olümpiale jõuab, sõltub sellest, kas praegused noored tahavad sammud sinna seada. Palju oleneb, kas nad lähevad välismaale treenima, sest Eestis ei ole sellist treenerit, kes suudaks olümpiasportlast ette valmistada. Usun, et võimalused on päris head, konkurent golf pääses juba 2016. aasta mängudele.”
Rulluisutamine – treenimine nõuab trekki
Eesti esindus: Eesti rulluisuliit
Klubisid Eestis: 10
EOK liige: on
Varem olümpial: ei ole olnud
Jaanus Ritson
tegevjuht
„Tean, et rahvusvaheliselt tööd tehakse ja suund on tõsine. Ala on ikkagi suur, nagu näiteks suusatamine, kus on mitu erinevat tahku. Eestis on meil reaalselt 5–7 sportlast, kes tõsisemalt võistlevad. Kuna meil on pool aastat kehv suusailm, on reaalselt sportlikul tasemel treenida ikka väga keeruline. Lisaks nõuab sportlik treenimine trekki. Samas on seitse aastat nii pikk aeg, noored arenevad ja kui ala peaks pääsema olümpiale, on veel noortel aega spetsialiseeruda ja edasi jõuda.”
Sportlik kaljuronimine – vajab treenereid
Eesti esindus: seni puudub
Klubisid: 6–7
EOK liige: ei ole
Varem olümpial: ei ole olnud
Peedo Nelke
kaljuronimisentusiast
„Olümpiale tahetakse saata kolm ala – raskusronimine, kus on pikad distantsid ja mis on puhtalt vastupidavuse peale, kiirusronimine ehk sprint ja bouldering.
Mul on raske hinnata, kas meie ala jõuab olümpiale, kuid kindlasti on ta televisioonile atraktiivne. Juba üle kümne aasta on peetud MK-etappe, kus eestlased ei ole osalenud, kuigi meie tase on juba selline, et võiks minna. Seitse aastat, mis olümpiani jääks, on pikk aeg. Kõige olulisem on leida treenereid, ilmselt peaksime neid sisse tooma, nii nagu teised alad teevad, et korralikku teadmist saada.”
Pesapall ja softpall
Eesti esindus: Eesti pesapalli ja softpalli liit
Klubisid Eestis: 5
EOK liige: ei ole
Varem olümpial: pesapall 1904, 1912, 1936, 1952, 1956, 1964, 1984 ja 1988 näidisala, 1992, 1996, 2000, 2004 ja 2008 täieõiguslik olümpiaala. Softpall kuulus olümpiale 1996, 2000, 2004 ja 2008.
Riho Peterson
juhatuse liige
„Pesapalliklubid tegutsevad Keilas, Kiilis ja Tallinnas, kuuldavasti liiguvad mõtted ka Tartus. Softpalli Eestis praegu ei mängita. Kui alad olümpiale jõuavad, siis koos. Viimasel ajal on selle nimel ka palju tööd tehtud, viimane suurem samm oli see, et kaks alaliitu panid leivad ühte kappi ja esinevad nüüd ühe suure löögirusikana. See, kas ala kuulub olümpiakavva või mitte, ei oma Eestile suurt mõju, küll aga tõstaks teadlikkust. Meie jaoks on kõige olulisem kvalifitseeritud treenerite olemasolu. Praegu on selliseid inimesi viis, kes suudavad ala õpetada.”
Allikas:
EPL
