Mida annab wuhsu hingele?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve

Maailm on täis inimesi, kes tahavad olla erakordsed isiksused. Nad ei saa elada end esile toomata, tahes olla kõigist paremad ning lakkamatult teiste silme ees, luues seeläbi endale probleeme. Sellised ambitsioonid ei häiri wushu praktiseerijat, kuna ta on loobunud teadlikult kõigist teistega võistlemise vormidest, millega tõsta esile oma “mina” ja lähtub oma tegudes vaid enese täiustamisest, lootmata kasu. Wushu seab praktiseerijale eesmärgiks end austada, sest teisi võime ju petta, aga mitte iseennast. Ta püüdleb kõiges täiuslikkuse poole ja seepärast ei sea ta end sõltuma mainest, mida ühiskonna indiviidid talle omistavad.

Kas Wushu või Kung fu?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve
Wushu-t ja kung fu-d loetakse sünonüümideks. Teineteisest on neid praktiliselt võimatu eristada. Wushu [ušu] on Hiina võitluskunstide ametlik nimetus. Mandariini keeles tähendab Wushu sõjakunsti, kung fu terminit võib tõlgendada kui kindla perioodi vältel omandatud oskust. Seega näiteks kokad, õpetajad, autojuhid jt oskavad kung fu-d omal alal.

Praeguseks on wushu-st välja kasvanud mitmed head alastiilid – karate, aikido, taekwondo – mis kannavad edasi wushu sisu.

Kas Wushu abil on võimalik arendada painduvust?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve
Wushu, olles keeruline sport väga keeruliste liigutustega, vajab meisterlikku painduvust, et saaks vastavalt igale stiilile liikuda. Painduvus on kombinatsioon lihaste ja kõõluste elastsusest, liigeste liikuvusest ja antagonistlike lihaste kiirest lõdvestumisest ja pingutusest iga liigutuse sooritusel.

Komplekssed akrobaatilised oskused, nagu hüppe pealt sooritatud jalalöögid, spagaadid, rullumised, vajavad täiuslikku koordinatsiooni ja üleüldist väledust. Mõlemad oamdused saavutatakse pideva painduvustreeninguga.

Wushule on omapärased iseloomulikud painduvusharjutused – näiteks rougong, mis on olemas vaid Wushus, kuid puudub teistes sportides. 

Milleks Wushud üldse praktiseeritakse?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve

Wushud praktiseeritakse keha tugevdamiseks, enesekaitseks, ravi otstarbel ja ka vaimu arendamiseks. Siin kohal peab ära märkima, et Wushu treeningust 70%-90% koosneb just nimelt vaimsetest harjutustest, vähemalt vanasti oli see nii, kuid tänapäeval ei ole selleks lihtsalt võimalust. Seetõttu on paljud meistrid läinud välise külje õpetamise teed.  

Kas Wushu on vanim käsivõitlusviis?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve

Wushud loetakse tõesti üheks vanimaks käsivõitlusviisiks. Algul kujutas Wushu endast puhtalt käsivõitlust, hiljem lisandusid sinna juurde erinevad elemendid nagu kaikad, mõõgad, odad, noad jms. Tõelise Wushu meistri käes võis muutuda ükskõik milline ese ohtlikuks relvaks.

Missugune on Wushu modernsete ja traditsiooniliste stiilide erinevus?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve

Suurimaks erinevuseks modernsete ja traditsiooniliste stiilide vahel on taolude kohapealt see, et traditsioonilistes vormides on vähem akrobaatikat ning keskendutakse rohkem  võitluslikkudele elementidele ja tehnikate praktilisusele. Üleüldises treeningus on traditsioonilised stiilid palju karmimad ja kohati ka brutaalsemad, treeningud on suunatud rohkem reaalsete võitlusoskuste treenimisele, reaalseteks ja reegliteta olukordadeks. Stiilide surmavus on ka üks põhjuseid, miks 1953. aastal keelati ära meistrite vahelised duellid. See säästis paljud meistrid enneaegsest hukust kuid.

Milliseid eluvaldkondi Wushu enda alla haarab?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve

Wushu haarab endasse palju eluvaldkondi. Ta õpetab meid, kuidas end kaitsta kellegi rünnaku vastu, samas ka seda, kuidas õigesti elada. Wushu-s on kaks põhisuunda “pehme” ja “jäik”. “Jäiga” koolkonna all mõeldakse eelkõige neid stiile, kus pööratakse peatähelepanu kiirusele, liigutuste koordinatsioonile, füüsilisele jõule. “Jäiga” stiili esindajad armastavad demonstreerida oma jõudu, purustades telliskive paljaste kätega. Nad on võimelised hakkama saama loetud sekundite jooksul mitme vastasega. 

Kokkuvõtlikult võib öelda, et neid iseloomustab Wushu välise külje esiletoomine, kõrvalekaldumatus oma eesmärgist ja agressiivsus. “Pehme” koolkond usub vastupidi rohkem pehmesse, plastilisse, painduvasse, keha ja mõistuse liitu. Füüsiline tegevus treenib hingamist, harmooniline hingamine omakorda arendab keha. Nad pööravad tähelepanu pehmusele ja järeleandlikkusele (kaasaminekule asjade loomuliku käiguga). Vaatamata mõttelisele jaotusele kasutavad mõlemad koolkonnad vastavalt olukorrale nii agressiivsust kui ka järeleandlikust (jäikust-pehmust). Neist kahest põhisuunast saavad alguse omakorda sajad erinevad stiilid.

Wushu on peen kunst mis põhineb mõistuse tööl ja  see väljendub käsivõitluses tehnilistes võtetes. 

www.kungfu.ee

Kus riigis Wushu siis sündinud on ja kuidas on kujunenud Wushu füüsilise ja vaimse poole harmoonia?

Kus riigis Wushu siis sündinud on ja kuidas on kujunenud Wushu füüsilise ja vaimse poole harmoonia?
Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve

Wushu kodumaa on Hiina, kuid ei tohiks ära unustada India ja teiste antud piirkonna maade mõju Hiina võitluskunstide väljakujunemisele. Ainus, mida saab kindlalt väita, on see, et Wushu pärineb Aasiast (samas ei tuleks ära unustada ka Aleksander suure sõjakäigu mõjusid). Tugevaimat mõju on avaldanud lisaks Hiinale endale India maad, kust on pärit ka Wushu filosoofilised alused. 

Põhilisteks mõjutajateks loetakse Tao-ismi ja Budismi, millele tuginevad praktiliselt kõik Wushu arusaamad ning samuti ka vaimsed ja füüsilised harjutused. Enamus Wushu meistritest olid ühe või teise eelpool nimetatud vaimse koolkonna järgijad. Lisaks sõjapealikele olid nendeks just mungad need, kes lihvisid Wushu tõeliseks võitluskunstiks, neile oli võitluslik aspekt üldse teisejärguline. 

Kedagi tappa või sandistata ei olnud nende jaoks kunagi eesmärk. Nende püüdluste eesmärgiks oli vaimse ja füüsilise tasakaalu ning harmoonia saavutamine. Põhimõtteks oli mitte oma vastase välise jõuga kokku põrgata, vaid selle mõjul painduda, et seejärel veel tugevamana (oma vastase jõust tugevust ammutades) tõusta, näidates üles enese vaoshoitust (vastupidavust ja vaimset üleolekut oma vastasest) kõige halva ja ebaõnnestunu vastu, võttes vigadest õppust, saavutades tugevust läbi oma kaotuste ja eluõppetundide. 
www.kungfu.ee 

Mis annab wushu’s aluse õigete baastehnikate omandamiseks?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve

Vastuse leiate Wushu Estonia BLOGIST: 

Aluse baastehnikate omandamiseks annavad õiged asendid.

Järgnevad punktid on omavahel tihedalt seotud ja vajalikud asendite õigeks omandamiseks. Õpilane peab:

1. sooritades kaitse ja rünnaku tehnikaid hoidma tasakaalu
2. tehnikaid sooritades sujuvalt ümber paigutama oma keha osasid
3. võtteid teha võimalikult kiiresti (ei tohi unustada, et algul võtete õppimiseks sooritatakse neid aeglaselt)
4. jälgida, et kaitses või rünnakus kasutatavad lihased töötaksid tasakaalustatult, seejuures tuleks vältida mitte osalevate lihaste mõttetut pinges hoidmist.

Esimene tingimus asendite ja seejärel ka võtete õppimisel on luua nende omandamiseks vajalik vastupidav ja tugev baas. Arendada oma keha tugevust, vastupidavust, kiirust, painduvust, kontrollida iga oma kehaosa nii, et nad liiguksid harmooniliselt ühtse tervikuna.

Oluline, et lihased, mis on vajalikud mingi tehnika sooritamiseks, täidaksid täielikult käsku, samas aga ei segaks liikumist oma pingestatusega (kui nad peaksid olema lõdvestatud). Juhul kui teie asend on vale, siis teeb see võimatuks ka lihaste õige kasutamise ja harmoonilise töö. Kiirelt, õieti, jõuliselt ja efektiivselt saame võtteid kasutada vaid toetudes tugevale vundamendile (tugev keha, õiged asendid ja baas- tehnikad). Seega, aluse baastehnikate omandamiseks annavad õiged asendid.

www.kungfu.ee

www.wushu.ee

Miks on tasakaalu hoidmine wushu harrastamisel nii oluline?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve

Vastuse leiate Wushu Estonia BLOGIST: 

Tasakaalu ehk pingheng tehnikate meisterlikkuse poole püüdlemine on üks olulisemaid aspekte modernse wushu harrastamisel. Uued wushu võistlusreeglistikud sätestavad ulatusliku tasakaalu asendite kasutamise, mida esitatakse peaaegu kõigis raskema astme vormides. Seega on tasakaalu hoidmine väga oluline. Tasakaalu tehnikaid kasutatakse changquan, nanquan, taichi quan ning paljudes teistes stiilides ja ka relva vormides. Tasakaalu hoidmise põhimõte näeb ette mingi kindla asendi hoidmist ette antud aja jooksul (tavaliselt 2 sek.). Tasakaalu tehnikad on seotud wushu baas printsiibiga: qing-dong ehk liikumine ja liikumatus. 

Üleüldine wushu vormide dünaamilisus näeb ette pidevat faaside vaheldumist, kus on esindatud aktiivset liikumist ning stabiilseid asendeid, seal hulgas ka tasakaalu tehnikad. Tasakaalu tehnikaid on raskem hoida, kui staatilisi asendeid, sest need vajavad keharaskuse fikseerimist ühele jalale. Tasakaalu fikseerimine muutub veelgi raskemaks, kui lisada raskema astmega tehnikaid, näiteks 540 kraadised ja 720 kraadised pöörded, mis vajavad maandumist fikseeritud tasakaaluga asendisse. Peale selle kuuluvad raskema astme vormides esinevad tasakaalu tehnikad tejuxing pingheng gruppi, ehk siis pikema ajalised tasakaalu tehnikad, kus peab asendit hoidma vähemalt 2 sekundit, mis muudab asendis püsimise veelgi keerulisemaks. 

Tasakaalu treenimiseks kasutatakse „lisa keerukuse“ meetodit. See kujutab endast tasakaalu asendite ja tehnikate sooritamist pehmel pinnasel nagu võimlemismatid või tatamid ning tehnikate harjutamist piiratud alas, nagu tooli peal või hunnikusse kogutud telliskividel. 

Tasakaalu tehnikad jagunevad viide põhigruppi:

1. Zhilitixipingheng – püstised tasakaalu tehnikad ülestõstetud põlvega
2. Zhilijutuipingheng­ – püstised tasakaalu tehnikad ülestõstetud jalaga
3. Quxibandunpingheng – poolkükis tasakaalu tehnikad
4. Quxiquandunpingheng – kükis tasakaalu tehnikad
5. Qianfu, houyang, ceqing, ningshen pingheng – tasakaalu tehnikad, kus kere nõjatub ette, taha või küljepeale.

www.kungfu.ee

www.wushu.ee

Kuidas Taijiquan on ajalooliselt välja kujunenud ?

Taijiquan’i ajalugu on pikk ja folkloorist ning legendidest niivõrd läbi põimunud, et jutustuse seest tõe otsimisel võib nii mõnigi kord hätta jääda. See siin on katse tuua kiire läbilõige taijiquanõi ajaloost ka eesti lugejani.


Folkloor räägib muistsest Taoistlikust eraklasest Zhang Sanfeng’ist, kes oli ühel oma jalutuskäigul näinud kure ja mao vahelist võitlust ning sellest kogemusest innustatuna loonud liigutuste seeria, mis sai tänapäevase taiji aluseks.

Pärast Zhang Sanfeng’i legendaarset kuju on piltlikult öeldes “tükk tühja maad” kuni leidub esimine ajalooliselt tõestatav jälg võitluskunsti järjepidevast koolkonnast, mida võiks tinglikult nimetada taijiquan’i koolkonna alguseks. See jälg algab 17 sajandi keskel Chen Wangting‘i isikuga.

Chen Wangting oli endine kindral, kes pärast Ming dünastia lagunemist läks erru ning naases oma kodukülla, kus ta ilmselt siis kohalikele ka võitluskunsti õpetas. Praeguseks arvatakse, et võitluskunst mida Chen külas harrastati oli suure tõenäolisusega sama või väga sarnane selle aja sõjaväes kasutust leidnud käsivõitluse tehnikale.

Läbi mitme sajandi õppisid nn. “Chen küla võitluskunsti” mitu põlvkonda võitlejaid ning selle aja jooksul arenes ja muutus võitluskunst vastavalt sellele kuidas ta omandas ja integreeris endasse paljude erinevate võitluskunstide tehnikaid ning põhimõtteid.

Järgmine olulisem verstapost Taijiquan’i arengus algab 19 saj. esimeses pooles kui Chen külla (milles harrastatavat võitluskunsti nimetati tol ajal Chen’i Poksiks või siis ka Kahuripoksiks) saabus noor Yang Luchan, keda loetakse tänapäevase taijiquan’i loojaks.

Erinevate taiji koolkondade legendid räägivad pisut erinevaid versioone sellest kuidas täpselt või millise eesmärgiga Yang Luchang tegelikult Chen külla saabus ning kuidas ta sai õpetust Chen küla võitluskunstnikelt. Kindlalt on vaid teada et Yang Luchan viibis mingi osa oma elust Chan külas kus ta omandas ka kohaliku võitluskunsti tehnikad.

Pärast Chen külast lahkumist rändas Yang Luchan mööda tollal üsnagi rahutut Hiinat, teenides elatist kohalike külade ja linnade omakaitseväelastele ning ametnike ihukaitseväelastele võitlusoskusi õpetades. Selle aja jooksul arenes ja muutus ka Yang Luchani poolt harjutatav stiil, lisades Chen küla poksiga võrreldes olulisel määral pehmust ning liigutuste katkematut voolavust.

Üks tema klientidest ning hilisemaid õpilasi oli Hiina Keisririigi kõrge ametnik Wu Yuxiang. Tema abiga saiYang Luchan ka koha Pekingi keisripalee ihukaitseväe eliitüksuste võitluskunstide koolitajana. See positsioon andis Yang Luchan’ile ning tema võitluskunstile esimese tõsisema tõuke taijiquan’i populaarsuseks.

Huvitav on mainida ka et kuni selle ajani ei nimetatud ei Chen küla võitluskunsti ega ka Yang Luchani poolt õpetatavat stiili taiji’ks. See nime sai Yang peekonna poolt õpetatud võitluskunst alles 19 saj teisel poolel ning Chen küla võitluskunst võttis omaks nimetuse taijiquan alles 19. saj lõpus või 20. saj alguses, kui Yang Luchani’st alguses saanud erinevad Taijiquani koolkonnad olid juba üle Hiina populaarsed.

Millalgi sel ajal juhtus veel üks oluline asi, mis on tugevasti kaasa aidanud Taijiquani populaarsusele esmalt Hiinas kuid hiljem ka läänemaailmas. Nimelt avaldati seeria seni rangelt saladuses hoitud ürikuid, mis käsitlesid mitmeid taiji sügavamaid printsiipe ning andsid näpunäiteid erinevate tehnikate kasutuse osas. “Taijquan’i klassikud” on siiani oliline materjal, mida iga vähegi tõsisem taiji harrastaja peaks olema kasvõi korra läbi töötanud.

Taiji ajaloos ning levikus on ilmselt oluline roll mängida ka Hiina kodusõja ning II maailmasõja sündmustel mille käigus emigreerus Ameerikasse väga suur osa hiinlaseid, kes nagu alati tõid endaga kaasa ka osa oma kultuurist ning muu hulgas ka Taiji. Üks selliseid emigreerunud taiji meistreid on Cheng Man-ch'ing, kes alustas Ameerikas taijiquan’i õpetamist ka mitte-hiinlastele ning aitas tugevasti kaasa taijiquan’i tutvustamisele ning levikule Ameerikas ning sealt edasi ka Euroopasse ja mujale maailma..

Mis asi on taiji ?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve:

Tänasel päeval on taiji harrastajaid, kes kasutavad seda hommikvõimlemise asemel või rahulikuks meditatsiooniks, kui ka neid, kes läbi tõukavate käte paarisharjutuste õpivad tunnetama pingeid endas ning enda ümber ning neid, kes kasutavad seda kui võitluskunsti oma keha ja vaimu harmooniliseks arendamiseks.

Hiina, Wudan'is Priit Kõrve (ESTWF president), Pan Kedi (üks õpetajatest Wushu akateemias) ja Aale Kõrve (Eesti noorte koondise treener).

Tänaseks päevaks on taijiquan ilmselt üks enim harrastatud hiina traditsioonilisi võitluskunste maailmas mida harrastavad miljonid inimesed maailmas igast soost ning noorukutest päris vanuriteni välja.

Mis on Wushu õigeks omandamiseks põhilised eeltingimused?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve:


Liikumisharjutuste sooritamine Wushu-s on tihedalt seotud aju tegevuse kontrollimisega ja suunamisega. Praktiliselt treenitakse aju kehaliigutuste koordineerimiseks. Aju annab käskluse ja keha täidab selle, see muudab ka arusaadavaks, miks on oluline saavutada kontroll oma aju tegevuse üle. Kahjuks ei ole see eriti lihtne ülesanne.

Eeltingimuseks Wushu tehnika õigeks omandamiseks ja sooritamiseks on oskus end nii füüsiliselt kui ka vaimselt lõdvestada. Mõistus peab olema mitte ainult plastiline (vastuvõtlik) vaid ka vaba, et oleks kuhu midagi vastu võtta. Selleks, et saavutada sellist seisundit, peab Wushu-ga tegeleja õppima ennast tasakaalukana ja oma aju mõtevaba hoidma (mitte mõtlema, hoidma aju vastuvõtlikuna). See ei ole tühi aju, kus puuduvad emotsioonid ja teadmised, vaid seisund, kus aju on lihtsalt rahulik ning tasakaalus (vastuvõtlik).

Mida te peate Wushu õppimisel põhivundamendiks?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve:

Nagu maja ehitus nii ka Wushu õppimine peab algama vundamendist. Wushu vundamendiks on õigesti omandatud asendid, sinna saab peale ehitada liikumise (kaitse ja ründe tehnikad).

Buxing ja Bufa - asendid ja sammud on nagu esimesed kivid vundamendis millel baseerub Wushu meisterlikkus e Kung-fu (Gongfu).

Vastavalt Wushu koolile võivad asendid ja liikumised küllaltki palju erineda (eriti traditsioonilistes koolides) peegeldades antud kooli põhimõtteid. Käes olevas raamatus käsitletakse asendeid põhiliselt Wushu võistlus reeglite järgi, mis võib erineda mitmete traditsiooniliste koolkondade asenditest ja liikumistest. Siin käsitletavad asendeid, samme ja liikumisi ei tuleks käsitleda kitsalt nad võivad olla näiteks hüpete ning muude tehnikate osad.

Võitluses me ei võtta mitte sisse kindlat asendit, ega tee kindlaid samme/liikumisi vaid toimub pidev üleminek ühest asendist/liikumisest teise vastavalt olukorra muutumisele. Õpilased kes jäävad asenditesse kinni on võitluse juba eos kaotanud. Kuid omandamata asendeid/liikumisi korralikult ei pea võitleja üldse vastu ja on vastasele nagu just valminud puuvili mida on kerge ära süüa. Kui asendid on omandatud hästi siis kujuneb mõne aja möödudes  tõelisel meistril neist oma versioon mis võib aluse panna juba uue koolkonna tekkele.

Miks see tasakaalu hoidmine Wushu puhul nii oluline on?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve:

Tasakaalu ehk pingheng tehnikate meisterlikkuse poole püüdlemine on üks olulisemaid aspekte modernse wushu harrastamisel. Uued wushu võistlusreeglistikud sätestavad ulatusliku tasakaalu asendite kasutamise, mida esitatakse peaaegu kõigis raskema astme vormides. Seega on tasakaalu hoidmine väga oluline. Tasakaalu tehnikaid kasutatakse changquan, nanquan, taichi quan ning paljudes teistes stiilides ja ka relva vormides. 

Tasakaalu hoidmise põhimõte näeb ette mingi kindla asendi hoidmist ette antud aja jooksul (tavaliselt 2 sek.). Tasakaalu tehnikad on seotud wushu baas printsiibiga: qing-dong ehk liikumine ja liikumatus. Üleüldine wushu vormide dünaamilisus näeb ette pidevat faaside vaheldumist, kus on esindatud aktiivset liikumist ning stabiilseid asendeid, seal hulgas ka tasakaalu tehnikad. Tasakaalu tehnikaid on raskem hoida, kui staatilisi asendeid, sest need vajavad keharaskuse fikseerimist ühele jalale. 

Tasakaalu fikseerimine muutub veelgi raskemaks, kui lisada raskema astmega tehnikaid, näiteks 540 kraadised ja 720 kraadised pöörded, mis vajavad maandumist fikseeritud tasakaaluga asendisse. Peale selle kuuluvad raskema astme vormides esinevad tasakaalu tehnikad tejuxing pingheng gruppi, ehk siis pikema ajalised tasakaalu tehnikad, kus peab asendit hoidma vähemalt 2 sekundit, mis muudab asendis püsimise veelgi keerulisemaks. Tasakaalu treenimiseks kasutatakse „lisa keerukuse“ meetodit. See kujutab endast tasakaalu asendite ja tehnikate sooritamist pehmel pinnasel nagu võimlemismatid või tatamid ning tehnikate harjutamist piiratud alas, nagu tooli peal või hunnikusse kogutud telliskividel. Tasakaalu tehnikad jagunevad viide põhigruppi:

1. Zhilitixipingheng – püstised tasakaalu tehnikad ülestõstetud põlvega
2. Zhilijutuipingheng­ – püstised tasakaalu tehnikad ülestõstetud jalaga
3. Quxibandunpingheng – poolkükis tasakaalu tehnikad
4. Quxiquandunpingheng – kükis tasakaalu tehnikad
5. Qianfu, houyang, ceqing, ningshen pingheng – tasakaalu tehnikad, kus kere nõjatub ette, taha või küljepeale.

Palju räägitakse erinevatest Wushu stiilidest, mis need täpsemalt on?

Küsimusele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve (36).

Wushu jaguneb suuresti kaheks peamiseks haruks: modernne wushu ja traditsiooniline wushu.

Nii modernne kui ka traditsiooniline wushu koosneb üldistatult kahest osast: taolu ja sanda/sanshou.

Sanda/sanshou/lei tai: - täiskontaktiga reeglitega võitlus koos kaitsmetega.

Kuna alates 1953. aastast pole Hiinas tõeline wu-shu võitlus lubatud, siis sanda on wushu vastus sportliku vabavõitluse kategooriasse. Tegu on täiskontakt võistlusega, mida peetakse maapinnast kõrgemale tõstetud areenil. Lubatud on käte ja jalalöögid ning heite- ja tõuketehnikad. Võistlus käib punktide peale, kuid võita võib ka vastast knock outi lüües või olles oma vastasest piisavalt üle, et kohtunik katkestab matši. Algajate puhul kasutatakse kiivrit, kere, käe ja sääre kaitsmeid, profi tasemel vaid käekaitsmeid.

Sanshou alaliik on quinda/qinda mis on poolkontakt vabavõitlus. Peamine erinevus on see, et ei ole lubatud tugeva jõulised tehnikad ning seetõttu sobib see alustamiseks.

Sandat on mõjutanud nii traditsiooniline hiina poks kui maadlus. Sanda sarnaneb tai poksi ja kickboxing'uga, kuid ta hõlmab rohkem kinnihoidmis-, heite-, ja mahaviimistehnikaid.

Siia alla saab tuua ka taiji tuishou (taji „lükkavad käed“) kasutusel taijiquani treeningutel ja võistlustel – Taiji’s kasutatav vabavõitlus.

Qinda – kergekontaktiga vabavõitlus (light kontakt) viimastel aastatel lisandunud vabavõitlus ala.

Taolu: - võitlus kujuteldava vastasega, siia alla käivad kompleksid/vormid/kavad ilma vastaseta nii relvadega kui ilma, osad talud on koos ühe või mitme vastasega (need harjutused on mõeldud edasijõudnutele) .

Wushus on väga oluline koht taoludel, kuna erinevalt üldlevinud arusaamast, et tegu on pelgalt akrobaatilise tantsuga, pole see tegelt nii. Vormid on Hiina võitluskunstides, nagu ka Jaapani karates katad, loodud selleks, et üheaegselt treenida harrastajate jõudu, kiirust, vastupidavust ja oskuslikku vilumust, lisaks kinnistab see vormis antud tehnikaid. Seetõttu võrdub treeningu ajal kümmekond minutit intensiivset taolude tegemist paljude erinevate ja aega nõudvamate jõu ning vastupidavus harjutuste tegemisega. Lisaks arendab see hästi koordinatsiooni, kuna moodsa wushu taolude harrastajad sooritavad keerulisi hüppeid, sealhulgas 540 ja 720 kraadiseid ning ohtralt võhma ja oskust nõudvaid akrobaatilisi elemente. Eestis on traditsioonilised ja modernsed vormid üldiselt esindatud samadel võistlustel.

Wushu taolu võistlusreeglite järgi on see sport jagatud: gui ding taolu (kohustuslikud võistlusvormid) kasutusel algajate ja kesktasemel võistlejate puhul; zixuan taolu (valikulised võistlusvormid koos või ilma raskust lisavate liigutusteta) oma loodud vormid koos keerukate hüpete ja tasakaalu hoidmistega - kasutusel edasijõudnud võistlejate puhul;  chuantong taolu (traditsionaalse wushu vormid) kasutusel igapäevasel harjutamisel ja näitamisel; duilian (vormis võitlemine) koos või ilma relvadeta (kindlad vormid); jiti biaoyan (grupiüritused) kasutusel võistlustel ja semonstratsioonesinemistel.

Peamised modernse wushu stiilid on: Chan Quan (pikkrusikas) ja Nan Quan (lõunarusikas), vastavalt põhja ja lõuna Hiina stiilid.

Kõiki neid liigutusi ja liikumisi hinnatakse kohtunike poolt. Taolude esitamisel on olenevalt selle keerukusest esitatud ajalised nõuded: baas taludel ajalist liimiti otseselt ei ole, noorte programmide korral (n 32 vormid) on aeg 1min, täiskasvanute võistlusvormidel 1,20 min, Taiji’s 4-5 min, traditsiooniliste Taolude esitamise miinimum aeg tavaliselt 1 minut (siin võib olla mõningaid erisusi vastavalt stiilile ja keerukus astele). Lisaks kasutatakse erinevaid relvi, nagu noad, mõõgad (jian, dao, nandao), odad (qiang), kaikad (gun), hellebardid (n pudao) ja mitmelülilised relvad nagu nunchakud, ogaga ketid jpm.

Traditsiooniline wushu koosneb reeglina vanematest stiilidest, kuhu kuuluvad immitatsiooni stiilid, nagu tiiger, leopard, draakon, ahv, madu, kotkas, kurg jne kui ka sisemised stiilid nagu Chi Gung, Tai Chi Quan, Bagua Zhang, Xingji Quan jt. Väliste stiilide hulka võib lugeda nt. Wing Chun/Wing Tsun nime all tuntud stiili, lisaks veel Fanzi Quan, Hung ga jt.

Tuntuimaks on traditsioonilised stiilid saanud Shaolini kloostrite tõttu.

Sissejuhatus WU SHU / KUNG FU'sse.

WU SHU-d ja KUNGFU-d loetakse sünonüümideks. Neid on omavahel eristada ja jagada eraldi aladeks on praktiliselt võimatu ja mõttetu ning seepärast on mõistlik kasutada Hiina võitluskunstide puhul selle ala ametliku nimetust Wushu, segaduse vältimiseks.

WUSHU seda võitluskunsti tuntakse läänemaailmas veel kung-fu nime all. Wushu nimetus võeti laialdaselt kasutusele alles seoses kultuurirevolutsiooniga. Mandariini keeles tähendab see sõja- ehk võitluskunsti ( wu = sõda ja shu kunst). Kung tähendab energiat ja fu aega. Kung fu terminit võib tõlgendada kui ühe kindla ajaperioodi omandatud oskus. Seega nt. kokad, õpetajad, autojuhid jt oskavad kung fud omal alal.

Tänapäeval räägitakse väga palju karateest, aikido’st, taekwondo’st kuid unustatakse ära, et nende stiilid on oma alguse saanud Hiinast. Näiteks karate oma algsel kujul oli Wushu ühe stiili lihtsustatud variant, samas ei tohiks seda võtta antud stiili halvustamisena praeguseks on sellest välja kasvanud mitmed väga head alastiilid mis kannavad päris edukalt edasi Wushu sisu.

Wushu on tõhus praktiline võitlussüsteem, milles on paljud võinud veenduda mitmete kaasaegsete filmide najal. Eelmise sajandi teisel poolel seoses meistrite vaheliste duellide ära keelustamisega ja Hiinlaste omapoolse salatsemisega jäi paljudele mulje, et Wushu on ainult mingite kavade esitamine ja showesinemised, paraku jäi tabamata tegelik sisu ja taust. Wushu on kõige mitmekülgsem idamaiste võitluskunstide kogum kust võib iga soovija leida midagi enda jaoks: noortele Sanda/Qinda vabavõitlus ja talud (vormide tegemine), vanematele inimestele Taiji ja Qigun jpm.

Wushu jaguneb suuresti kaheks peamiseks haruks: modernne wushu ja traditsiooniline wushu.

Nii modernne kui ka traditsiooniline wushu koosneb üldistatult kahest osast: taolu ja sanda/sanshou.

 

Sanda/sanshou/lei tai: - täiskontaktiga reeglitega võitlus koos kaitsmetega.

Kuna alates 1953. aastast pole Hiinas tõeline wu-shu võitlus lubatud, siis sanda on wushu vastus sportliku vabavõitluse kategooriasse. Tegu on täiskontakt võistlusega, mida peetakse maapinnast kõrgemale tõstetud areenil. Lubatud on käte ja jalalöögid ning heite- ja tõuketehnikad. Võistlus käib punktide peale, kuid võita võib ka vastast knock outi lüües või olles oma vastasest piisavalt üle, et kohtunik katkestab matši. Algajate puhul kasutatakse kiivrit, kere, käe ja sääre kaitsmeid, profi tasemel vaid käekaitsmeid.

Sanshou alaliik on quinda/qinda mis on poolkontakt vabavõitlus. Peamine erinevus on see, et ei ole lubatud tugeva jõulised tehnikad ning seetõttu sobib see alustamiseks.

Sandat on mõjutanud nii traditsiooniline hiina poks kui maadlus. Sanda sarnaneb tai poksi ja kickboxing'uga, kuid ta hõlmab rohkem kinnihoidmis-, heite-, ja mahaviimistehnikaid.

Siia alla saab tuua ka taiji tuishou (taji „lükkavad käed“) kasutusel taijiquani treeningutel ja võistlustel – Taiji’s kasutatav vabavõitlus.

Qinda – kergekontaktiga vabavõitlus (light kontakt) viimastel aastatel lisandunud vabavõitlus ala.

Taolu: võitlus kujuteldava vastasega, siia alla käivad kompleksid/vormid/kavad ilma vastaseta nii relvadega kui ilma, osad talud on koos ühe või mitme vastasega (need harjutused on mõeldud edasijõudnutele) .

Wushus on väga oluline koht taoludel, kuna erinevalt üldlevinud arusaamast, et tegu on pelgalt akrobaatilise tantsuga, pole see tegelt nii. Vormid on Hiina võitluskunstides, nagu ka Jaapani karates katad, loodud selleks, et üheaegselt treenida harrastajate jõudu, kiirust, vastupidavust ja oskuslikku vilumust, lisaks kinnistab see vormis antud tehnikaid. Seetõttu võrdub treeningu ajal kümmekond minutit intensiivset taolude tegemist paljude erinevate ja aega nõudvamate jõu ning vastupidavus harjutuste tegemisega. Lisaks arendab see hästi koordinatsiooni, kuna moodsa wushu taolude harrastajad sooritavad keerulisi hüppeid, sealhulgas 540 ja 720 kraadiseid ning ohtralt võhma ja oskust nõudvaid akrobaatilisi elemente. Eestis on traditsioonilised ja modernsed vormid üldiselt esindatud samadel võistlustel.

 

Wushu taolu võistlusreeglite järgi on see sport jagatud: gui ding taolu (kohustuslikud võistlusvormid) kasutusel algajate ja kesktasemel võistlejate puhul; zixuan taolu (valikulised võistlusvormid koos või ilma raskust lisavate liigutusteta) oma loodud vormid koos keerukate hüpete ja tasakaalu hoidmistega - kasutusel edasijõudnud võistlejate puhul;  chuantong taolu (traditsionaalse wushu vormid) kasutusel igapäevasel harjutamisel ja näitamisel; duilian (vormis võitlemine) koos või ilma relvadeta (kindlad vormid); jiti biaoyan (grupiüritused) kasutusel võistlustel ja semonstratsioonesinemistel.

Peamised modernse wushu stiilid on: Chan Quan (pikkrusikas) ja Nan Quan (lõunarusikas), vastavalt põhja ja lõuna Hiina stiilid.

Kõiki neid liigutusi ja liikumisi hinnatakse kohtunike poolt. Taolude esitamisel on olenevalt selle keerukusest esitatud ajalised nõuded: baas taludel ajalist liimiti otseselt ei ole, noorte programmide korral (n 32 vormid) on aeg 1min, täiskasvanute võistlusvormidel 1,20 min, Taiji’s 4-5 min, traditsiooniliste Taolude esitamise miinimum aeg tavaliselt 1 minut (siin võib olla mõningaid erisusi vastavalt stiilile ja keerukus astele). Lisaks kasutatakse erinevaid relvi, nagu noad, mõõgad (jian, dao, nandao), odad (qiang), kaikad (gun), hellebardid (n pudao) ja mitmelülilised relvad nagu nunchakud, ogaga ketid jpm.

 Traditsiooniline wushu koosneb reeglina vanematest stiilidest, kuhu kuuluvad immitatsiooni stiilid, nagu tiiger, leopard, draakon, ahv, madu, kotkas, kurg jne kui ka sisemised stiilid nagu Chi Gung, Tai Chi Quan, Bagua Zhang, Xingji Quan jt. Väliste stiilide hulka võib lugeda nt. Wing Chun/Wing Tsun nime all tuntud stiili, lisaks veel Fanzi Quan, Hung ga jt.

Tuntuimaks on traditsioonilised stiilid saanud Shaolini kloostrite tõttu.

Suurimaks erinevuseks modernsete ja traditsiooniliste stiilide vahel on taolude kohapealt see, et traditsioonilistes vormides on vähem akrobaatikat ning keskendutakse rohkem  võitluslikkudele elementidele ja tehnikate praktilisusele. Üleüldises treeningus on traditsioonilised stiilid palju karmimad ja kohati ka brutaalsemad, treeningud on suunatud rohkem reaalsete võitlusoskuste treenimisele, reaalseteks ja reegliteta olukordadeks. Stiilide surmavus on ka üks põhjuseid, miks 1953. aastal keelati ära meistrite vahelised duellid. See säästis paljud meistrid enneaegsest hukust kuid.

Peale võitlustehnikate on traditsiooniliste stiilides omal kohal ka keha ja vaimu tugevdamise tehnikatel (meditatsiooni/kontsentratsiooni harjutused, luude tugevdamise tehnikad, närvide tuimestamised jms).

Siin kohal peab ära märkima, et esimesed Euroopa meistrivõistlused traditsioonilises Wushus toimusid 2011a just Eestis mis on märgatavaks tunnustuseks Eesti Wushu harrastajate tööle säilitamaks tõelist hiina võitluskunstide vaimu. Antud võistlus oli esimene Euroopa Wushu meistrivõistlus kus osales Eesti võistkond ja meie sportlastel õnnestus ära tuua täiskasvanute katekoorjas 1 kuld, 1 hõbe ja 1 pronks, juuniorite ja noorte kategoorias 1 hõbe ja 1 pronks.

Veel on võimalus registreerida end HIINA KEELE KURSUSTELE!

Alustame 5. oktoobril kell 17.30 sissejuhatava tunniga. Oodatud on kõik huvilised! Koolitus pakub baasteadmisi Mandariinihiina keele (pu tong hua) kohta, treenib põhioskusi nagu kuulam

ine, rääkimine (hiina keele silpide korrektne hääldus), lugemine ja tähemärkide kirjutamine. Õpe ja keele praktiseerimine toimub igapäevasituatsioonide näidetel.
I poolaasta 2012, 5. oktoobrist- 14. detsembrini
Hiina keel algajad Reedeti kell 17.30-19.00
Hiina keel edasijõudnud Reedeti kell 19.00-20.30

Tunnid toimuvad Tallinna Õismäe Gümnaasiumis,
Aadressil Õismäe tee 50.
Õpe toimub inglise keeles.
Kuutasu 20 eurot.
Õpetaja: Zhuoya Wu- hiina keele ja kultuuri lektor TLÜ Konfutsiuse Instituudist
Korraldaja: Hiina Võitluskunstide Keskus
Eelregistreerimine kuni 4.10.2012
Registreerumine ja info:
Priit Kõrve
+372 56 465 203
priit@kungfu.ee
http://kungfu.ee/koolitused/

Minister Jaak Aaviksoo tunnustas rahvusvahelistel võistlustel osalenud noori, sealhulgas ka Wushu sportlasi!

Kolmapäeval, 3. oktoobril tunnustas minister Jaak Aaviksoo Tartumaal, Äksis asuvas Jääaja Keskuses rahvusvahelistel võistlustel edukalt esinenud õpilasi ja üliõpilasi.

Vastuvõtule on kutsutud 70 õppurit, kelle hulgas on nii üliõpilased, üldhariduskoolide õpilased kui kutsekoolide õpilased üle Eesti. Kutse vastuvõtule on saanud ka 53 juhendajat. 

Tänuväärsel üritusel, mis korraldati Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt Äksi Jääajakeskuses, tunnustati ka Wushu sportlaseid.

Priit Kõrve - Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president:    
"Siinkohal tänan minagi möödunud hooajal edukalt võistelnud Wushu noorsportlasi, nende vanemaid ning juhendajaid, kelle ühise töö tulemusena toodi 2012 aastal 14 Euroopa Wushu Meistrivõistlustelt 5 auhinnalist kohta"

TUNNUSTUSE PÄLVISID: 

Anete Kõrve - Spordiklubi Julged juhendaja Aale Kõrve
Edith Merila - Spordiklubi Julged juhendaja Aale Kõrve
Henri Arrak - Spordiklubi Yongsheng juhendaja Sheng Yongsheng

http://www.hm.ee/index.php?0513063

Kuidas Te ise wushu juurde sattusite? Vastab: Priit Kõrve!

Nii nagu paljud minu põlvkonna inimesed – läbi idamaise filosoofia uurimise. Lisaks sellele, kui kusagil jooksis mõni Wushu/Kungfu film, käisin kindlasti vaatamas. Kord kui kuulsin, et üks Aasia päritolu tegelane õpetab tõelist Kungfu’d, tormasin koos paari sõbraga kohale. Alles nüüd saan aru, kuidas mul oma esimese õpetajaga vedas. Korealane Lev Kim on nii arst kui ka võitluskunsti meister. Tänu temale olen hakanud mõistma võitluskunstide ilu ja nende harrastamisega kaasas käivat vastutus. Lev Kim’i eeskuju oli see, mis viis mind ka meditsiini juurde. Pärast Lev Kim’i olen õppinud mitmete meistrite käe all. Näiteks eelmisel aastal käisin ennast täiendamas Hiinas Wudan’i mägedes ühes Wushu akadeemias.

Kuidas Wushus võisteldakse?

Küsimustele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve (36).

Wushus võisteldakse kavade esitamises ja vabavõitluses. 

Kavad ehk Taolud tähendavad võitlust kujuteldava vastasega. Kava esitatakse kas üksi või paarina. Taolutes on iga tehnika taga võitluslik rakendus, millega tehakse vastane relvituks, võitlusvõimetuks või suunatakse tema rünnak tühja. 

Varem õpetati õpilastele 4-5 aastat Taolusid, enne kui lubati vastasega harjutada. Selle ajaga pidi õpilane nii vaimselt kui kehaliselt küpseks saama. Paraku on tänapäeval sellist lähenemist pea võimatu kasutada.

Vabavõitlus ehk vastasega võitlemine jaguneb kolmeks: Sanda (täiskontakt), Qinda (kergekontakt) ja Taiji vabavõitluse vorm „Tõukavad Käed“. (Paljudele on üllatuseks, et Wushu alla kuuluvad näiteks ka Taiji, Qigun, Wingtsun). Sanda võistlus toimub reeglina 80cm kõrgusel platvormil, millel pole ääri. Vanasti olid platvormid kõrgemad ja ääristatud odadega. Võitlus käis alistumise või surmani.

Wushu jaguneb traditsiooniliseks ja modernseks.

Traditsiooniline Wushu säilitab üle 500 erineva stiili pärandit. Et neid mõista, tuleb vaadelda ajajärku Hiina ajaloos, millal antud stiil välja kujunes. Näiteks kahte omavahel nööri või ketiga ühendatud pulka kasutati algselt viljapeksuks. Relvana tegi need eriti kuulsaks Bruce Lee, kes avas Wushu Lääne inimestele.

Moderne ehk sportlik Wushu on pealtvaatajale põnevam, kuna seal kasutatakse lisaks tavalistele Wushu tehnikatele palju keerulisi akrobaatilisi hüppeid, mille lõpuosas sooritatakse mingi võimas löök. Igal tehnikal on kindel rakendus kaitses või rünnakus.

Mis on Wushu?

Küsimustele vastab Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president Priit Kõrve (36).

 

Wushu tähendab sõjakunsti. ( wu sõda; shu kunst). Tänapäeval mõeldakse Wushu all Hiinast pärit võitluskunste, mida on üle 500 stiili. Lisaks Wushu’le kasutatakse Hiina võitluskunstide kohta ka sõna Kungfu. See on läänemaailmas isegi rohkem levinud. Termin Kungfu võeti kasutusele eksikombel, aga sõna kõlab hästi ja on seepärast siiamaani käibel.

Kung tähendab energiat ja fu aega, seega võib Kungfu’d tõlgendada ka kui kindla aja jooksul omandatud oskust. Näiteks kokad, õpetajad, autojuhid jt oskavad Kungfud omal alal.

Kui keegi väidab, et Kungfu on parem kui Wushu või vastupidi, siis see inimene on alles oma Hiina võitluskunsti õppimise teekonna alguses.

 www.kungfu.ee

Tule HIINA keelt õppima!!!

http://kungfu.ee/koolitused/

Hiina keel algajatele!!
Oled huvitatud?
Õpe algab 5. oktoobril 2012!
Võta ühendust ja registreeru: priit@kungfu.ee

www.kungfu.ee

Kung-fu/Wushu Treeningud!

Eagle Claw, Pudao, Tiger!

Eagle Claw (Chinese: 鷹爪派; pinyin: yīng zhǎo pài) is a style of Chinese martial arts known for its gripping techniques, system of joint locks, takedowns, and pressure point strikes, which is representative of Chinese grappling known as Chin Na. The style is normally attributed to the famous patriotic Song Dynasty General Yue Fei.

The Chinese weapon known as the podao (Chinese: 朴刀) was originally an edged infantry weapon which is still used for training in many Chinese martial arts. The blade of a podao is shaped like a Chinese broadsword, but the weapon has a longer handle usually around one and a half to two meters (about four to six feet) which is circular in cross section. It looks somewhat similar to the guandao.

The podao is also known as the horse-cutter sword since it was used to slice the legs out from under a horse during battle. It is somewhat analogous to the Japanese nagamaki, although the latter was probably developed independently.

How to assume a Tiger Stance in Wushu
Instructions
1. Face forward, keeping your feet parallel.
2. Extend one foot all the way out from the side of the body, keeping your foot forward with the heel to the floor
3.Bend the knee 45 degrees on the other leg, the foot angling slightly outward.
4.Form an upturned fist (palm side upward) in front of your stomach with the hand nearest to your extended leg.
5. Raise your other arm above your bent knee with the fist facing outward at head level

Tips & Warnings
* The martial arts are physically demanding. Warm up with stretches before attempting any martial arts technique
* If you have any condition that would impair or limit your ability to engage in physical activity, please consult a physician before attempting this activity.

Fanzi Quan, Wudang Quan and Nanquan!

Fanzi Quan or tumbling Chuan is also known as Bashanfan (eight-flash Chuan). It is so called because of its eight major flashing movements, which are executed as fast as lightning and thunderclaps. The movements in tumbling Chuan are varied and continuous.

 Wudang Quan originated from the Wudang Mountain region of the Hubei province in China. Wudang Quan is known for its internal style of fighting. A Wudang Quan practitioner does not force against force, but rather redirects the opponent's attacks.

Nanquan (Chinese: 南拳; pinyin: Nán quán; literally "southern fist", or Chinese: 南派; pinyin: Nán pài; literally "southern school") refers to those Chinese martial arts that originated south of the Yangtze River of China, including Hung Kuen, Choi Lei Fut, Hak Fu Mun, Wuzuquan, Wing Chun, etc.



www.kungfu.ee

UUS! Treeningud algavad 3.09.2012 !!!

Klubi SK Julged on  Eesti suurim Wushu/Kungfu klubi. Treeningud toimuvad kõigile vanuserühmadele: täiskasvanud, noored ja lapsed. Õpetatakse sportlike ja traditsioonilisi Wushu/Kungfu stiile, Taijid, relvatehnikaid ja loomulikult praktilist/rakenduslike vabavõitlust e sandad.

Treeningud toimuvad Õismäel E,T ja N. Õismäe tee 50 Õismäe Gümnaasium
Treeningutega alustame 03.09.2012

Kell 16.00-17.30 algajate treeningud - alustab 10.09.2012
Kell  17.30-19.00 edasijõudnud ja täiskasvanud - alustab 03.09.2012
Kell 19.00-21.00 Sanda e vabavõitluse treeningud (alates 12 eluaastast) - alustab 10.09.201

Treenerid Priit Kõrve ja Aale Kõrve
Kuutasu noortele 35 eurot ja täiskasvanutel 40 eurot

Lasteaia treeningud:
Kannikese Lasteaed  E ja K 15.15-16.00 Kuutasu 20€ - Need ajad veel muutuvad
Pääsusilma Lasteaed T ja N 16.45-17.30 Kuutasu 20€
Tihase Lasteaed K 16.30-17.15 Kuutasu 8€ - Need ajad veel muutuvad

Treener
Kontakt:
Priit Kõrve
Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president
Spordiklubi Julged peatreener
priit@kungfu.ee
56465203

Wushu/Kungfu huvitav ajalugu!

 

Esimesed käsivõitluse vormid iidses Hiinas kerkisid esile Xia, Shang ja Zhou dünastia ajal. Need vormid, koos pronksist relvade kasutuselevõtuga, muutusid võitlusoskusteks ja olid kasutuses sõjaväe treeningutel nimega junlian (otsetõlkes armeetreening). Zhangguo ehk sõdivate riikide ajastu aegses Hiinas (770 – 221 e.m.a.) toimus võitluskunstide rolli tähtsuse kasv pidevate riikidevahelise sõja tõttu.

Esimesi tõendeid kodifitseeritud wushu vormidest leidub klassikalistes tekstides nagu „Shijing“  (Laulude Raamat), milles on Ood Laimajatele, kus leidub lause „Wu quan wu yong“, mida saab tõlkida kui „See, kes ei ole saavutanud meisterlikkust rusikavõitluses, ei saa olla vapper sõdalane“.
Tan’i ja Song’ dünastiate ajal (618-1279 m.a.) muutus wushu struktureeritumaks. Legendi kohaselt õpetas kuulus Songi kindral Yue Fei oma sõduritele oma leiutatud stiili Yuejiaquan. Ühe teise loo järgi oli Yue Fei kuulus oma meisterlikkuse poolest oda kasutamises, teda kutsuti hüüdnimega „shengqiang“ – võluoda. Hilisem stiil xingyiquan arvatakse olla loodud oda otserünnakute põhimõtetest.

Wushu kuldajastuks peetakse Mingi ja Qingi dünastiat. Mingi ajastu kindral Qi Jiguang kirjutas esimese õpiku wushu kohta pealkirjaga „Jixiao xinshu“ (otsetõlkes „Uus raamat võitluskunstist“), kus ta kirjeldas mitut vormi käsivõitlust ja relvastatud võitlust ja põhilisi strateegilisi põhimõtteid.
Tol ajal korraldati eksameid wushus neile, kel oli soov saada ohvitseriks.

Antud perioodist alates kerkis esile erinevus sõjaväe wushus ja tsiviilelanike wushus.
Tsiviilisikute wushu põhitunnuseks oli seotus filosoofiliste ja religioonikoolkondadega, mis viis lõpuks erinevate stiilide tekkele nende põhimõtete alusel.

Selle spordi kaasaegne taassünd on seotud aastaga 1949 (Hiina Rahvavabariigi loomine) 1949. aastal sai wushust ametlik spordiala ning lisati ülehiinalisse võistluskavasse. Aastal 1958 moodustati rahvuslik alaliit Hiina Wushu Assotsiatsioon. Wushu osakonnad avati kõigis riigi põhilistes ülikoolides ja kehakultuuri instituutides. Wushu lisati Rahva Spartakiaadi, ühe tähtsaima Hiina spordiürituse kavasse.

Aastal 1979, Riikliku Spordi- ja Kehalise Kultuuri Komitee andis ühele wushu asjatundjate grupile ülesandeks koguda informatsiooni kõikide Hiina wushu stiilide kohta ja luua „Wushu entsüklopeedia“. Uurimismeeskond, läbi 6 aastase töö suutis videolindile jäädvustada umbes 500 eri wushu stiili ja koolkonda, avaldas kokkuvõtte wushu meistritest, vormidest ja stiilidest, ja ka „Wushu da cidian“ – „Wushu stiilide sõnaraamat“, kus kõik nende stiilide tehnikad kirjas olid.

1986. aastal loodud „wushu yanju yan“ (Wushu Uurimisinstituut) aitas koolitada wushu kohtunikke ja õpetajaid, publitseerida wushu õpetamise materjale ja täiustada olemasolevaid võistlusreegleid. Paljud wushu õpetajad väljastpoolt Hiinat on käinud antud instituudis oma oskusi täiustamas.

Viimase 20 aasta jooksul on wushu laiendanud oma mõju terves maailmas koos riiklike wushu föderatsioonide loomisega rohkem, kui sajas riigis, mille tulemusena tekkis 1991. aastal Rahvusvaheline Wushu Föderatsioon (IWUF – International Wushu Federation) ja selle mandrilised kogud – Euroopa, Aasia, Ameerika, Aafrika, Austraalia ja Okeaania wushu föderatsioonid. Nüüd on wushu spordina tunnustatud nii Rahvusvahelise Olümpia Komitee (IOC – International Olympic Committee) kui ka Ülemaailmse Rahvusvaheliste Spordiföderatsioonide Liidu (GAISF – Global Association of International Sports Federations) poolt.

Pekingi olümpial 2008 näidati Wushu tutvustava esinemisena. Selle võitluskunsti ajalugu küündib üle 3000 aasta tagusesse mineviku. Nii võib öelda, et tegemist on ühe pikima ajalooga spordiga mille ajalooline, kultuuriline, tervisele ja vaimsele arengule suunatud sisu on üks unikaalsemaid spordialasid millega saavad tegeleda kõik vanuse rühmad.

www.kungfu.ee

Wushu föderatsioon

Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsioon (lühend  ESTWF) asutati aastal 2005.

ESTWF eesmärk on  ühendada, arendada ja kaitsta Wu Shu’d harrastavaid klubisid nii Eestis kui mujal rahvusvahelise koostöö raames.

www.wushu.kungfu.ee


Priit Kõrve
Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsiooni president
priit@kungfu.ee
+372 56465203

ESTWF eesmärk on  ühendada, arendada ja kaitsta Wu Shu’d harrastavaid klubisid nii Eestis kui mujal rahvusvahelise koostöö raames.

Mitmeid liikmed suhtlevad otse Hiinas olevate õpetajatega ja käivad Hiinas koolitustel.




Korraldatud võistlused:
1)      I Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 07.05.2005a

2)      II Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 22.07.2006a

3)      III Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 05.05.2007a

4)      IV Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 12.04.2008a

5)      V Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2009a

6)      VI Tallinna Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2010a

7)      I Eesti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2008a
8)     II Eesti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2009a
9)     III Eesti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2010a
10)    IV Eesti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 2011a, osales 9 riiki ja 240 osalejat

11)     I Euroopa Traditsioonilise Wushu Meistrivõistlused, Tallinnas aprill 2011a, 22 riiki ja 350 osalejat

12) 14 Euroopa Wushu Meistrivõistlused Tallinnas 26-30.03.2012a, 27 riiki ja 580 osalejat. Eestile tuli 5 auhinnalist kohta.


Plaanitavad võistlused  Eestis:
1)      V Eesti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 28.11-02.12.2012a
2)     VII  Tallinna Lahtised Wushu Noorte Meistrivõistlused 12.05.2012a

ESTWF poolt on Eesti Wu Shu meeskond osalenud järgmistel võistlustel:
1)      V International Wushu Chapionship, organized by Wushu Association of Baltic and Nordic Countries took place in Helsinki, Finland on 18-20, 2005a (Belgium, Estonia, Finland, Holland, Italy, Latvia, Russia, Sweden, Ukraine)
2)      Open Cup of National Wushu Federation of Russia, St-Petersburg, Russia, 25-27 of November, 2005a (Russia, China, Italy, Ukraine, Latvia, Belarus, Kazakhstan, Estonia)
3)      VI International Wushu Championship by Wushu Association of Baltic and Nordic Countries, St-Petersburg, Russia, 24-26 of February, 2006 (Russia, USA, Ukraine, Latvia, Finland, Estonia, Kazakhstan)
4)      II Finnish Wushu Open Championships 26.11.2006
Eesti Wushu võiskond tõi koju 6 medalit
5)       VII International Wushu Championship by Wushu Association of Baltic and Nordic Countries, St-Petersburg, Russia, 23-25 of February, 2007 (Russia, Aserbatšaan , Ukraine, Latvia, Finland, Estonia, Taani, Itaalia)
Eesti Wushu võiskond tõi koju 4 medalit
6)      III Finnish Wushu Open Championships 01.12.2007a.
Eesti Wushu võiskond tõi koju 11 medalit
7)      VIII International Wushu Chapionship, organized by Wushu Association of Baltic and Nordic Countries took place in Helsinki, Finland on 09-10.02.2008 (Russia, Aserbatšaan , Ukraine, Latvia, Finland, Estonia, Taani, Itaalia)
Eesti Wushu võiskond tõi koju 4 medalit
8)      IX International Wushu Championship, Riga, Latvia. 21-22.02.2009
Eesti meeskond 2 medalit (osales 5 sportlast)
9)      IV Läti lahtised Wushu Meistrivõistlused 2010a aprill
34 medalit, võistkonnas 20 inimest.
10)      I Euroopa Traditsioonilise Wushu Meistrivõistlused, Tallinnas aprill 2011a, 22 riiki 350 osalejat
Eesti Wushu võiskond sai 1 kulla, 2 hõbedat, 2 pronksi
11)      V Läti lahtised Wushu meistrivõistlused 25.05.11
Eesti meeskond tõi 17 medalit (SK Julged 12 medalit)
12)      6 Läti Lahtised Wushu Meistrivõistlused 03.03.2012a
Eesti Wushu võiskond tõi koju 5 medalit: Jaan Voronõi 1 kuld ja 1 pronks, Grete Talumaa 1 kuld, Anete Kõrve 1 hõbe, Henri Prits 1 pronks
13)  14 Euroopa Wushu Meistrivõistlused Tallinnas 26-30.03.2012a, Eestile tuli 5 auhinnalist kohta. 1 esimene koht Henri Arrak, 3 teist kohta – 2 Anete Kõrve ja 1 Henri Arrak ja 1 kolmas koht Edith Merila.


Liikmelisus:
1)      Wushu Association of Baltic and Nordic Countries alates 2005a
2)     Eesti Budo Föderatsioon alates 2007a
3)     Euroopa Wushu Föderatsioon (EWUF) www.ewuf.org alates 2010a
4)     Maailma Wushu Föderatsioon (IWUF) www.iwuf.org alates 2010a


Koostöö ja partnerid:
1)      Wushu Association of Baltic and Nordic Countries
2)      National Wushu Federation Russia
3)      Finnish Wushu Kungfu Association
4)      Wushu Team Finland Association
5)      Latvian Sports and Traditional Wushu Association
6)      Moscow Wushu Federation
7)      Irina Mazepa nimeline Wushu Akateemia
8)      Perm Traditional Wushu Federation
9)      St.Petersburgi Sportliku Wushu Föderatsioon

www.kungfu.ee

Wushu/kungfu õpetajad

Priit Kõrve

Haridus ja igapäevane töö seotud tegevus-, füsioteraapiaga ja massaaži tegemisega, liikumisaparaadi probleemide korral (selja probleemid). Üle kümne aasta andnud loenguid esmaabi, anatoomia, füsioloogia, biomehaanika jm meditsiini ning sporti puudutavatel teemadel.

Alates 1995a töötanud Kungfu/Wushu treenerina Spordiklubi Julged all (alates 1998), iga aasta korraldanud võistluseid ja treeninglaagreid. Õpilaste hulgas on mitmekordsed Eesti meistrid kes on koju toonud mitmeid auhinnalisi kohti välisvõistlustelt.

2011a Euroopa Wushu meistrivõistlustelt tõid õpilased hõbeda ja pronksi. 8 õpilasest on saanud Wushu treenrid. 3 õpilast omavad rahvusvahelist kohtuniku litsensi.

Juhtinud 2005a Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu föderatsiooni ning vastutanud Eesti Olümpiakomitee juures Ju-Jutsu, Wushu ja Aikido treenerite kutseomistamise eest.
12-17.04.2011a I European Traditional Wushu Championships Tallinnas – Eesti poolne peakorraldaja
26-30.03.2012a 14 European Wushu Championships Tallinnas – Eesti poolne peakorraldaja
V taseme Wushu treener: http://www.spordiregister.ee/treeneriteregister/index.php?spordiala=65
Eesti Spordi Biograafiline Leksikon: http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Priit_K%F5rve



Aale Kõrve
Wushu treener alates 2005a. Juhib Eesti Wushu Noortekoondise treeninguid.











Ott Mänd
Wushu treener alates 2008a.

Karin Hallisk
Wushu treener alates 2010a.

Felix Viirlo
Wushu treener alates 2007a.

Heli-Liis Lilienberg
Wushu treener alates 2009a.

Madis Paukson
Wushu treener alates 2010a.

www.kungfu.ee